Töörõivaste tootmisprotsessi efektiivsuse parendamine OÜ Flamelle

Lõputöö eesmärk oli OÜ Flamelle uurida tootmise efektiivsust ja leida võimalusi selle tõstmiseks. Lõputöö koosneb neljast peatükist, mis jagunevad omakorda veel alapeatükkideks. Ettevõttes õmblevad õmblejad otsast lõpuni tooted valmis ja ettevõttes puudub tehnoloog või meister, kes juhendaks õmblejaid. Ettevõttel puudusid töö paremaks korraldamiseks toodete tehnoloogilised kaardid ja mudelite õmblemise juhend, kasutati toodete pilte. Ettevõte soovis teada, missuguse lõike järgi on ripptaskute õmblemine efektiivsem. Töö käigus koostasin ettevõttele tööjoonised. Tõin välja pealmised materjali omadused, korrigeerisin mõõtude tabelit, lisasin juurde materjali kuluarvestuse ning arvutasin välja toote omahinna. Valminud tehnoloogilise kaarti esileht on pealmiselt mõeldud õmblejatele ja juurdelõikajale, teine lehepool pealmiselt ettevõtte omanikule ja juurdelõikjale, kes jagab materjale laiali. Mudelite õmblemise juhend õmblejale on vajalik, sest ettevõttel puudub meister või tehnoloog, kes juhendaks vajadusel õmblejaid. Juhendis on mudelite kirjeldus ja tehnoloogiline järjestus, tööprotsessis vajamineva masina tüüp ja piste numbrid ning detailide loetelu. Tööuuringus tuli välja selgitada, millise lõike järgi töötades on tööprotsess optimaalsem. Vanal lõikel oli olemas standardaeg. Pidin välja uurima uue ripptasku lõike standardaja. Selleks ma tegin töökoha plaani, normaalaja uurimise ja standardaja arvutamise. Selgus, et uuema lõike järgi ripptasku õmblemine on vähem ajamahukam, sest õmbleja töötab ühe masina taga ja ei pea tööprotsessi käigus vahetama kohta ja ootama teise õmblusmasina vabanemist. Sellest tekkinud ajaline võit on arvestatav. Niidikulu vähendamise ettepanek tuli töö käigus, kua toodetega tutvumisel selgus, et paljusid õmblusi, mida saaks õmmelda ka kolmeniidilise äärestusühendusmasinaga, õmmeldakse viieniidilise äärestusühendusmasinaga. Ettevõttel on olemas üks kolmeniidiline äärestusühendusõmblusmasin, mida nad hetkel ei kasuta. Kui ettevõte ostaks juurde veel ühe 55 masina, oleks võimalik märkimisväärselt kokku hoida niidi koguse pealt, kuid rahaline kokkuhoid on suhteliselt olematu. Kuna praegu on viieniidilise äärestusühendusõmblusmasina kasutamisel õmblejatel järjekord, siis oleks võimalik kolmeniidiliste äärestusühendusõmblusmasinatega kokku hoida õmblejate aega ja tõsta töö efektiivsust. Isegi ühe kolmeniidilise äärestusühendusõmblusmasina kasutuselevõtt annaks nii ajalise kui ka niidikoguse kokkuhoiu. Töö autorina avaldan tänu OÜ Flamelle omanikule P. Preilile ja juurdelõikajale M. Marksonile ja kõikidele õmblejatele, kes lubasid mul lõputööks andmeid koguda. Avaldan tänu ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultandile M. Beilmannile.

The purpose of this thesis was to analyze and improve the efficiency of production in Flamelle Inc. The thesis consists of four different chapters that are divided into subsections. The seamsters in the company are responsible for tailoring the complete products and there is no technologist or master to instruct the seamsters directly. In addition to the above, the company was lacking the product technological cards and tailoring instructions to improve the production process and only product pictures were used to conduct the work. It was in the interest of the company to know what type of cut should be used to tailor the pockets in the most efficient manner. During my research I composed a selection of work drawings the company can use. I highlighted the main aspects of the material, corrected the measurement tables, added the material cost calculations and calculated the products net value. The finished technological cards first page is mainly directed to the seamstresses and fitters where as the second part of it is more dedicated to the fitters who actually divide the materials. The products tailoring instructions are necessary to the seamstress as there in no technologist to instruct their work when needed. The manual includes the description of different models and their technological order, the work processes and the required machine, number of stitching and the listing of details. During the research the main goal was to understand what type of cuttings would enable the work procedures to be as optimal as possible. The previous cuttings had their own standard time. So in order for me to follow my research I had to also include the new standard time for the pocket cutting. This required a workplace plan and the calculations of measuring the standard time to complete the task. It was evident that based on the newest cutting tailoring the pockets was less time consuming because the seamstress does not need to change their location or wait for the other machine to become available. The time saved with the adjustment is definitely considerable. 57 To decrease the amount of thread that was spent is also another finding of mine during the research. When getting familiar with the product it appeared that a lot of seams that could be tailored with three thread overedge stitch were tailored with five thread overedge stitch . The company has one three thread overedge stitch that currently has no use. If the company would purchase a similar machine they could save a lot of thread in their working procedures although the cost would not be as considerable from the money perspective. As currently the five thread overedge stitch usually has a queue they could direct these workers to the other machine and increase the work efficiency. Hence, adding the three thread overedge stitch would increase the efficiency of the work and save costs while wasting less thread. As the author of this thesis I would like to express my gratitude to the owner of Flamelle Inc. P. Preili and the fitter M. Markson and all the workers why enabled me to gather the data and do my research. In addition I would like to thank my instructor A.Tšistova and consultant M. Beilmann from TTK.