Üksi elavate eakate heaolu hajaasustatud piirkonnas ja külaselts kui sotsiaalsuse toetaja
| dc.contributor.advisor | Männamäe, Meeli | |
| dc.contributor.author | Uustalu, Helin | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T12:04:38Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T12:04:38Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Käesolev lõputöö on kirjutatud teemal ,,Üksi elavate eakate toimetulek hajaasustatud piirkonnas ja külaselts kui sotsiaalsuse toetaja”. Antud teema on jätkuvalt aktuaalne, sest maailma rahvastik on pidevas vananemisega seotud muutuses ja seetõttu on oluline, et inimesed jääksid aktiivseks kogu oma elu jooksul ning et sotsiaalpoliitika ja kohaliku omavalitsuse arengukavad suudaksid toimuvaid protsesse objektiivselt arvesse võtta. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade hajaasustatud piirkonnas üksi elavate eakate heaolu mõjutavatest teguritest ning analüüsida nende toimetulekut sotsiaalse kaasatuse kontekstis. Uuringus kirjeldati ja analüüsiti üksi elevate eakate igapäevaeluga toimetulekut, tervist, sotsiaalsust ja rahulolu sellega. Eesmärgi saavutamiseks tutvuti paljude tõenduspõhiste erialakirjanduse allikate ning mitmete uuringutega. Teoreetilises osas käsitleti Erik Allardti (1996) heaoluteooriat ja Payne(1995) süsteemiteooriat. Süsteemiteooria kohaselt on perekond kõige tähtsam süsteemi osa. Kui seal on puudujääke, siis ühiskonna poolt on loodud süsteemiga abistamiskohustus. Kui makrossüsteemis on puudujääke siis see annab laiema mõju. Varasematest analoogsetest eakatele suunatud uuringutest on selgunud, et eakad vajavad sotsiaalteenuseid ja –toetusi. Toetuste ja teenuste mõjusus eakate igapäevasel toimetulekul ei ole alati üheselt mõistetav. Õigeaegselt eakani jõudnud teenused aitavad tal paremini hakkama saada ja seeläbi olla kauem iseseisvam ja rahulolevam. Eakate ettepanekutes jäi kõlama, et soovitakse rohkem käia teatris, kontsertidel ja üritustel. Kohalikult omavalitsuselt oodatakse paremat transpordi korraldust poodi, arsti juurde minekuks ning üritustel osalemiseks. Arvati, et kohalikus seltsimajas võiks rohkem teatrietendusi olla või siis koos seltsiga ekskursioonidel käia. Uuringu autor teeb lähtuvalt uurimistulemustest kohalikule omavalitsusele ja Karepa seltsile järgmised ettepanekud: 1. Luua võimalus KOV sotsiaaltöötaja ning hajaasustuses elavate eakate kohtumiseks kord kvartalis. 45 2. Kohaliku omavalitsuse ja seltsiga koostöös leida võimalused üksi elavate eakate toetuste/ teenuste, dokumentatsiooni täitmise, ürituste ja transporti korraldamiseks. 3. Võimalusel reguleerida bussiliiklust, tagamaks perearsti vastuvõtule pääsu. 4. Korraldada vaba aja veetmist ja kultuuriüritusi, et vähendada tõrjutust ja suurendada sotsiaalset kaasatust. Uurimistöö käigus sai autor kõigile püstitatud uurimisküsimustele vastused. Võib tõdeda, et hajaasustatuses elavate eakate toimetulek igapäevaeluga oli oodatust positiivsem. Lähedased suhted mõjutavad heaolu positiivselt. Eakate kaasatus suurendab turvatunnet, rahuolu eluga ja võimaldab väärika vanaduspõlve. Külaselt toetab olemasolevat suhtlusvõrgustikku, ise näha kuulda kogeda on oluline eakale. Kui süsteemi kõik osad toimivad siis püsib iseseisvus, elukvaliteet, rahulolu eluga mis ongi aktiivne ja väärikas vananemine | et |
| dc.description.abstract | The author used half-structured interviews as data-collecting method for the purposes of this study. The interviews took place in as natural environment as possible for the interviewees and were directed towards understanding their views, expiriences and interpretations. The sample consisted of elderly people living alone in sparsely populated coastal villages. The aim of this research is to give an overview of factors affecting the well-being of the seniors in scarcely populated areas and to analyze them in the context of social involvement. The author found answers to all of the established research questions during this study. The elderly of sparsely populated areas manage with their daily tasks. Instead of complaining, they are making an effort as they do not want to seem unfit. The local village society provides social involvement and satisfaction through different events. The seniors are contented with what they are given, although they would like to have more involvement in cultural activities. Information about services and benefits is expected from the local authority and it is necessary to make these easily accessible for the people. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/2912 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Other | en |
| dc.subject.classification | Studies Related | en |
| dc.subject.classification | Muu | et |
| dc.subject.classification | Õpingutega seotud | et |
| dc.subject.other | Sotsiaaltöö | et |
| dc.subject.other | Social Work | en |
| dc.title | Üksi elavate eakate heaolu hajaasustatud piirkonnas ja külaselts kui sotsiaalsuse toetaja | |
| dc.title.alternative | The welfare of lonely elderly in sparsely populated areas and the village society as the advocate of socialization | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |