Toote kulu- ja omahinnaarvestus tootmisettevõttes

Abstract

Tootmisettevõtte jätkusuutlikus toimib erinevate olemasolevate ressursside optimaalses kasutuses. Ressursside kasutamine sõltub peamiselt juhtkonna ja finantstöötajate õigete otsuste tegemisel, mis peavad olema põhjendatud ja ettevõtte tegevusest lähtuvad. Õiged otsused tuginevad õiglastel andmete analüüsil ning nendest prognooside ja eelarvete tegemisel. Oluline on teada ressursi väärtust ja selle võimalikku kasu ettevõtluse arengule. Antud hetkel on ressursiks toode ja selle tootmine ehk kala ja selle püük. Seda enam on tähtis tootmise puhul tootele kulunud ressursid ning sellest moodustada ettevõttele kõige sobilikum kuluarvestussüsteem. Mida täpsem on arvestussüsteem, seda täpsema omahinna suudetakse tootele leida. Oluline ongi leida tootele täpne omahind, sest siis on juhtkonnal õiget otsust langetada kergem ja lihtsam, sest eksimise võimalus on minimaalne. Lõputöö eesmärk oli leida toote omahind tootmisettevõttes, et tagada ettevõtte jätkusuutlik tegevus ning tulemuste põhjal teha järeldusi tehtud juhtimis- ja finantsotsustest ning tekkinud kokkuvõtted ja ettepanekud anda juhtkonnale. Baasteadmised on olulised, et neil tuginedes teha tulevikus arvestusmeetodit valides parim otsus. Lõputöö viidi läbi kalapüügiga tegevas ettevõttes, kus puudus ettekujutus toote omahinnast ning ülevaade, kas tehtud otsused olid pädevad ja põhjendatud. Lõputöös toodi välja lähtekohad kuluarvestussüsteemi rakendamisele, sest see on aluseks õiglasel omahinnakujunemisel. Kõige rohkem on võimalik ettevõttes juhtida kulusid ning nende optimeerimisel suudetakse kliendile pakkuda parimat hinda, et tagada klientuur ja ettevõtte kestvus. Lõputöö esimeses osas on välja toodud toote kulu- ja omahinnaarvestuse alused, mis tuginevad teoreetilistel allikatel. Selgitatud on kulude kujunemine, kuluarvestus ja kuluarvestussüsteemi meetodid ning selle põhjal on võimalik koostada ettevõtte tootele põhjal on omahinnaarvestus kasutades erinevaid meetodeid. Uuringus selgus, et kuluarvestus on üks majandusarvestuse osasid ning tihedalt seotud nii finants- kui juhtimisarvestusega. Omahinnaarvestus suuresti on üks võimalikke väljundeid kuluarvestussüsteemist. Omahinnaarvestus annab võimaluse konkurentsis paremini toimida ning on oluline ettevõtte hinnakujundaja. Järgnevas peatükis sai selgitatud uuritava ettevõttes kasutatavaid empiirilise uuringu meetodeid. Selles on tehtud kava, milline on töö üldine ülesehitus ning kuidas ja mismoodi tulemust püütakse saavutada. Kolmas peatükk teeb ülevaate uuringu tulemustest. Uuringu käigus koostati ettevõttele kuluarvestus ja selle süsteem. Liigitati kulud ja leiti nende omavahelised seosed. Õigel kuluarvestusesüsteemile leiti omahinnaarvestusmeetod, mis sellele ettevõttele kõige efektiivsemalt sobiks ning annab kõige parema ülevaate hetkeolukorrast ning tuleviku võimalustest. Omahinna arvestus on oluline ettevõtte jätkusuutlikule tegevusele. Põhjalik kuluarvestus annab eelduse, et kasutatavad ressursid on optimaalselt kasutatud ning selle põhjal tuletatud toote omahind aluseks kasumi teenimisel. Uuringu käigus uuriti ettevõtte kolme aasta näitajate põhjal kuluarvestust, koostati kuluarvestussüsteem ning selle põhjal arvestati omahinda. Aluseks võetud kolme aasta näitajad tekitasid võrdlusmomenti, mis annab olukorrast ja selle kulude kujunemisest oluliselt parema ülevaate. Üldiselt võib ettevõtte tulemustega rahule jääda. Ajas on kasvanud nii kulud liigiti kui ka kogukulu ning selle tulemusel ka omahind. Kulude kasv on olnud 2024. aastal oluliselt suuremalt kui sellele eelnevatel aastatel, mis üheti on mõistetav, sest nii käibemaks 2024. aastal kasvas kui ka üldine hinnakasv oli suurem. Otse- ja tootmiskulud moodustavad suurema osa kogukulust, mis näitab, et peamised ostuarved on seotud tootmisega. Kulude liigitusel selgus, et otsekulud ja tootmiskulud ajas küll kasvavad sarnaselt kogukulule, kuid kaudkulud ja mitte tootmisega seotud kulude kasv on olnud ajas suurem ja kiirem. See võiks ettevõtte juhtkonnale ja finantstöötajatele olla üheks ohumärgiks, et edaspidi tuleb olla kriitilisem kuludega, mis ei ole otseselt seotud tootmisega. Püsikulud moodustavad kogukulust pea 30%, mis näitab et ettevõtte tulusus ja kasum sõltub suuresti tootmisest. Kogukulu on ettevõttel küllalti suur, siis ettevõtte peab tegelema tootmisega. Veelgi raskendavaks asjaoluks on ettevõtte hooajalisus, mis tähendab, et hooajal peab ettevõtte teenima piisavalt ja rohkem, et hooajavälisel perioodil olla majanduslikult stabiilne ning suudab ka need kulud katta. Omahinnaarvestust sai ettevõttele tehtud kahel viisil. Esimesel korral leiti aasta keskmine tootmis- ja täisomahind ning teisel korral hooaja keskmine tootmis- ja täisomahind. Hooaeg on oktoobrist aprilli lõpuni. Tulemused olid ootuspärased, sest põhjalik kuluarvestus andis juba hea ülevaate. Tootmisomahind moodustab suurema osa täisomahinnast ja tootmisomahind kasvas ajas vähem kui täisomahind. Hooaja omahinda arvestades selgus, et ettevõtte tootmis- ja täisomahinna erinevus on väiksem ja ajas kasvasid mõlemad umbes samaväärselt. Ka sellest saab järeldada, et ettevõtte hooajaväline kulu on suuremalt jaolt seotud mitte tootmisega seotud kuludega ning see võiks olla esmane koht ja aeg, kus ostuarvetel silma peal hoida ja kulusid jõulisemalt juhtida. Kokkuvõtvalt ettevõtte on ajas oma kulude juhtimisega hästi hakkama saanud, sest 70-80% kuludest on kas otseselt või kaudselt seotud tootmisega. See on oluline ettevõtte majandusliku edukuse säilimisele. Uuringu tulemusel saab järeldada, et ajas mitte tootmisega seotud kulude hulk on kasvanud ja kasvab kiiremini kui tootmisega seotud kulud. Kriitiline tasub olla kulude osas, eriti nende ostuarvete puhul, mis pole otseselt seotud tootmisega. Tuleks leida võimalusi nende kulude vältimiseks või soodsamate alternatiivide leidmiseks. See tagaks kindla edasise jätkusuutlikkuse. Uuritav ettevõte on kalapüügiettevõte, mille tegevus toimub hooajaliselt. Oluline on hooajal teenida piisavalt tulu, et see kataks ära kulud, mis tehakse ka hooajavälisel perioodil. Hooajal tegeletakse peamiselt tootmisega ja hooajaväliselt peamiselt investeerimisega ning tehakse korrastustöid laevas, kontorihoones ja töökojas. Uuringus selgus, et ettevõtte mitte tootmisega seotud kulud kasvavad enim hooajavälisel perioodil. See tulemus on ka asjakohane, sest hoolduse ja remondiga tegeletaksegi peamiselt püügivälisel ajal kui meeskonnal selleks aega on. Tulemus annab juhtkonnale ja finantstöötajale võimaluse leida antud olukorrale lahenduse. Tuleb leida soodsam lahendus hooajavälisel perioodil mitte tootmisega seotud kuludele. Ettevõttel on oluliselt lihtsam juhtida kulusid, sest tulu juhtimine sõltub liiga paljudest välisfaktoritest. See oleks kasulik tööriist juhtimisarvestuses ja finantsarvestuses, et ettevõtte oleks stabiilne ja jätkusuutlik. The title of the thesis is „Product Cost Accounting and Own Price Calculation in a Manufacturing Company“. The research focuses on calculating product costs and determining the own price in a manufacturing environment. The thesis was carried out in a fishing company where there was no understanding of the product’s cost price, nor a clear overview of whether the decisions made were competent and justified. The thesis outlines the starting points for implementing a cost accounting system, as this is the basis for fair cost price formation. Cost control is one of the most manageable aspects within a company, and by optimizing costs, the company can offer the best price to customers, thus ensuring customer retention and business sustainability. The objective of the thesis is to develop a comprehensive cost and cost price accounting system for a manufacturing company and to provide the management with an overview of the results, along with conclusions and recommendations. To achieve the objective, the following tasks were set:

To provide an overview of the theoretical framework of cost and cost price accounting systems; To design a methodology for conducting empirical research; To analyze the development of the company’s cost and cost price accounting; To create a detailed cost and cost price accounting system for the company; To present the results to management along with suggestions and recommendations. The thesis consists of three chapters, which are divided into subchapters. The first chapter provides a theoretical overview of cost and cost price accounting. This overview is based on professional literature and academic sources. The second chapter introduces the methodology of the empirical research, and the third chapter presents the research conducted in the manufacturing company. The research is based on the theoretical foundations discussed in the first chapter and utilizes the methodology described in the second chapter. The goal of the thesis is to provide an overview of cost and cost price accounting in a manufacturing company. The cost classification revealed that while direct and production-related costs increased over time in line with total costs, the increase in indirect and non-production-related costs was faster and more significant. This could be seen as a warning sign for management and finance staff to critically assess costs not directly related to production. Fixed costs account for nearly 30% of total costs, indicating that the company’s profitability and profit depend heavily on production. Since total costs are relatively high, the company must engage in active production. A further complicating factor is the company’s seasonality, which means that it must generate enough income during the season to remain economically stable during the off-season and cover those associated costs. Cost price accounting was carried out for the company in two ways. First, the average annual production and full cost price were calculated, and second, the average seasonal production and full cost price were determined. The season lasts from October to the end of April. The results were as expected, as the detailed cost accounting already provided a clear overview. The production cost accounts for the majority of the full cost price and increased less over time compared to the full cost price. When analyzing seasonal cost price, it became evident that the difference between production and full cost prices was smaller, and both increased at roughly the same rate over time. This indicates that the company's off-season costs are largely related to non-production activities, which should be a primary focus for monitoring purchase invoices and managing costs more aggressively. The overall situation of the company under study is good, and costs are generally well managed. However, more critical attention should be paid to purchase invoices that are not directly related to production, and alternative, more cost-effective solutions should be sought where possible. It is significantly easier for a company to manage its costs than to manage its revenue, as revenue is influenced by many external factors. This system would serve as a valuable tool in both management and financial accounting to help ensure the company remains stable and sustainable.