Ühiskonna poliitilised hoiakud suurprojektide suhtes Rail Baltica näitel

dc.contributor.advisorKirejev, Mihhail
dc.contributor.authorKull, Krete
dc.date.accessioned2025-01-06T14:46:26Z
dc.date.available2025-01-06T14:46:26Z
dc.date.issued2025-01-06
dc.description.abstractEestis on raudteetransport seni alakasutatud, kuid Rail Baltica projekt tõotab tuua olulisi edusamme arendades ja integreerides Eesti transpordivõrgustiku Euroopa omaga. Projekti nurgakivideks on rahvusvahelise ühenduvuse parandamine, keskkonnasäästlikus ning regionaalne koostöö. Suurejoonelised infrastruktuuriprojektid, nagu Rail Baltica, on tihedalt seotud avalike hinnangute ja arvamustega. Positiivsed hinnangud aitavad suurendada projekti aktsepteeritavust ja sujuvust, kuid samas negatiivsed arvamused võivad põhjustada olulisi takistusi. Avalik arvamus mõjutab projekti mainet nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu käesoleva uurimistöö raames selgitati välja, millised on potentsiaalsete tarbijate hoiakud projekti suhtes ning millistel demograafilistel tunnustel ja/või vastajate poliitilistel seisukohtadel on mõju nende hinnangute kujunemisele. Käesoleva lõputöö raames viidi läbi analüüs, mis tugines mitmekülgsele metoodilisele lähenemisele, hõlmates küsimustiku koostamist vaba valimi seas, saadud andmete eeltöötlemist ja seejärel erinevate statistiliste meetodite rakendamist. Vastajate poliitilise ideoloogia määramiseks kasutati geomeetrilist meetodist, kategooriliste muutujate leidmiseks viidi läbi Chi-ruut test, saadud muutujate andmed standardiseeriti ning seejärel viidi läbi PCA ning ANOVA testid statistiliste seosete leidmiseks ning klasteranalüüs tulemuste visualiseerimiseks. Saadud tulemused kinnitasid, et demograafilised tunnused nagu haridus, vanus ja elukoht avaldavad mõju vastajate hinnangutele. Nende tunnuste hulgas olid madalamad hinnangud kesk – ja kutsehariduse omandanud vastajatel, 18-24 aasaste vanusegruppi kuuluvatel vastajatel ning alevikus ja väikekülas elavatel vastajatel. Rail Baltica projekti tutvustamiseks ja üldise toetuse tõstmiseks on autor teinud omapoolseid soovitusi suunata teavitustegevusi just nendele madalamalt hindavatele gruppidele. Sealhulgas soovitab autor luua partnerlusi gümnaasiumite ja kutseharidusasutustega, kaasata sotsiaalmeedia sisuloojaid, teha koostööd omavalitsustega, et luua ühendusi asulate ja Rail Baltica trassi terminalide vahel, viia ka läbi omapoolseid küsimustike, mis hindaksid vastajate hirme ja soove projekti ees. Rail Baltica on murranguline projekt, mille edukus sõltub avalikkuse toetuse ehk potentsiaalsete tarbijate hinnangute suurendamisest ja nende teadlikkusest. Keskendudes sihipärastele teavituskampaaniatele, töövõimaluste loomisele ja kogukondade kaasamisele on võimalik tõsta projekti usaldusväärsust ning populariseerides viimase eeliseid ühiskonnas.
dc.description.abstractRail Baltica is an ambitious international infrastructure project aiming to integrate the Baltic States into the European transport network by providing a modern and environmentally sustainable rail connection. The project has significant regional, economic, and societal impacts, including job creation, fostering cross-border trade and tourism, and enhancing the sustainability of the transport network. However, the project is closely tied to public attitudes and perceptions influenced by demographic factors and political ideologies. This study explored how demographic factors (gender, age, education, income, residence) and political ideologies affect attitudes toward the Rail Baltica project. A questionnaire was conducted among a free sample, and the data were analyzed using various statistical methods, including Chi-square tests, PCA, ANOVA, and cluster analysis. Political ideologies were determined using geometric analysis. The results revealed that education, age, and place of residence significantly influence attitudes. Respondents with secondary or vocational education, younger respondents aged 18–24, and those living in small towns or villages received lower evaluations. Based on the findings, recommendations were made to target communication efforts and campaigns toward these groups, including collaboration with educational institutions, local governments, and social media influencers and assessing respondents' fears and expectations about the project. The success of Rail Baltica depends on public awareness and support. Effective communication strategies, community engagement, and positive perceptions are key factors in ensuring the project's sustainable development.
dc.identifier.urihttps://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5402
dc.language.isoet
dc.publisherTallinna Tehnikakõrgkool
dc.subjectTransport::Raudteetransport
dc.subject.otherTransport ja logistika
dc.titleÜhiskonna poliitilised hoiakud suurprojektide suhtes Rail Baltica näitel
dc.title.alternativeGeneral Public's Political Views towards Major Projects on the Example of Rail Baltica
dc.typelõputöö

Failid

Originaalkimp
Näitamisel1 - 2 2-st
Laadimine ...
Pisipilt
Nimi:
Krete_Kull_2025_lõputöö.pdf
Suurus:
1.43 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
lõputöö
Pisipilt pole saadaval
Nimi:
Krete_Kull_2025_lõputöö.asice
Suurus:
1.22 MB
Formaat:
Unknown data format
Kirjeldus:
lõputöö (digidoc)