Haabersti linnaosa liikuvusanalüüs ja arenguettepanekud
| dc.contributor.advisor | Kreek, Sven | |
| dc.contributor.author | Salström, Olivia | |
| dc.date.accessioned | 2022-05-13T10:07:49Z | |
| dc.date.available | 2022-05-13T10:07:49Z | |
| dc.date.issued | 2022-05-13 | |
| dc.description.abstract | Viimastel aastatel on Eesti sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses kõneainet pakkunud ning kahtluse alla seatud suuremate linnade oskus kaasaegselt linnaruumi planeerida ning transporti korraldada. Lõputöö on koostatud teemal Haabersti linnaosa liikuvusanalüüs ja arenguettepanekud. Autostumine ja linnaruumi planeerimine autojuhi järgi on halb kliimale, tervisele ja ka rahakotile. Euroopa linnades on viimaste aastate jooksul tehtud palju muutusi linnaruumis tõrjudes mootorsõidukeid linnakeskustest välja ja anda liiklemiseks ruumi just jalakäijatele ja jalgratturitele. Arvestades neid aspekte seadis autor lõputöö eesmärgiks analüüsi teel anda hinnang Haabersti linnaosa asumite liikumisvõimalustele. Lisaks püstitati kaks hüpoteesi: 1. Kasvav isikliku sõiduauto omamise trend on tõusmas, sest piirkonnas on mõistlikud alternatiivsed liiklemisvõimalused puudulikud ja isikliku sõiduautoga liiklemine hoiab aega kokku. 2. Elamurajoonide siseselt puuduvad kodulähedased kaubandused ja haridusasutused, mille tõttu on isiklik sõiduauto muutunud vajaduseks, et tagada ligipääsetavus. Töös läbi viidud vaatlused ja nende analüüs näitavad, et Haabersti linnaosa uuritavates asumites erineb liiklemisvõimaluste kvaliteet transpordiliigiti. Selgus, et kõige mugavam ja kiireim transpordivahend on isiklik sõiduauto. Autoliikluse puhul tuleks siiski üle vaadata asumisisene liikluskorraldus ja tuua linnapilti kaasaegseid linnaplaneerimispõhimõtteid, mis aitaksid hoida liiklust rahuliku ja turvalisena kõikide liiklejate jaoks. Kergliiklusele on viimastel aastatel pandud rõhku just uute kõnni- ja kergliiklusteede ehitamise näol, mis on kindlasti parandanud liiklusohutust. Haaberstis sõidukite ja kergliiklejate ristumisteedel tuleb ohutust silmas pidades ühtlustada liikluskorralduslahendusi. Olemasolevad ühistranspordiliinid tagavad ühenduse Haabersti keskuse ja kesklinnaga. Kasutajamugavuse võtmes selgus, et ühendused on aeglased ja liinide marsruut ei pruugi kõikide reisijate jaoks arusaadav olla. Puudu on kiired otseliinid erinevate Tallinna tõmbekeskustega. Ka on peatuste kvaliteet piirkonniti erinev, kuid enamikes peatustes on tarvilik inventar olemas. Sõidukite ja kergliikurite lühirent ning Pargi ja Reisi parklad on tõukeks erinevate transpordivahendite kasutamiseks ja annab eelduse loobuda soovist teha iga reisi isikliku sõiduautoga. Ühistranspordi paremaks korralduseks tuleks rohkem tugineda olemasolevatele arengustrateegiatele ja juba läbi viidud uuringitele, sest nende dokumentide soovitused ja tegevuskava on suures pildis samasisulised. Autori püstitatud esimene hüpotees väitis, et kasvav isikliku sõiduauto omamise trend on tõusmas puudulike alternatiivide tõttu. Statistika põhjal saadi kinnitust, et autostumine kui sõidukite arvu kasv on Tallinna tänavatel toimumas, kuid ei ole teada, kui suur on Haabersti osakaal sellest. Samas analüüsi tulemusel sai selgeks, et transporditaristu ehitamisel on primaarselt mõeldud vaid mootorsõidukite suurele läbilaskvusele ja sõidumugavusele, mis on märk kultuurilisest autostumisest. Kinnitust leidis asjaolu, et sõiduautoga liigeldes jõuab linnaosa keskustesse või kesklinna tavaliselt poole kiiremini kui ühistranspordiga. Linnaosas on olemas mitmeid alternatiivsed liikumisviisid ja kohati ka seda toetav taristu, kuid see ei moodusta üht tervikut. Teine hüpotees sisaldas väidet, et uuritavates asumites puuduvad kodulähedased kaubandused ja sotsiaalsed avalikud asutused, mille tõttu on sõiduauto muutunud ligipääsetavuse tagamiseks hädavajalikuks. Haabersti linnaosa üldplaneeringu tsoneerimise teemakaardilt saadud info ja ka kohapealne hoonete vaatlus asumites kinnitas, et asumite sees puudub piisav hulk sotsiaal- ja haridusteenuseid ja ka kohalikke toidupoode. Linnaosas on teenused, asutused ja ka ettevõtlus koondunud Rannamõisa ja Ehitajate tee ning Paldiski maantee äärsetele aladele. Selline maakasutus ja olemasolev kergliiklustaristu ei ole aga vastav 15-minuti linna konseptsioonile, mistõttu võib järeldada, et sihtkohtade kaugus elukohast eeldab mõistlikus ajaraamistikus liiklemiseks sõiduautot. | et |
| dc.description.abstract | In recent years, the ability of major cities to plan urban space and transport has been widely discussed and questioned in Estonian social media and the press. The aim of this thesis is to analyze mobility in Haabersti district and give development proposals. Motorization and designing urban spaces to best accommodate only car drivers is not sustainable for the climate, human health and economically. European cities have undergone many changes in recent years, pushing motor vehicles out of city centers and giving pedestrians and cyclists room to travel. Considering these aspects, the author aimed to evaluate mobility possibilities of specific administrative divisions of Haabersti district by means of analysis. In addition, two hypotheses were put forward: 1. The growing trend of owning a private car is on the rise due to the lack of reasonable alternative transport options in the area and the time-saving factor of using a private car. 2. There are no close-to-home shops and educational establishments within residential areas, which has created the need to own a private car to ensure accessibility. The analysis made of the observations show that the quality of modes of transport available in the administrative divisions of Haabersti district differs by means of transport. It turned out that the most convenient and fastest means of transport is a private car. However, local traffic management should be reviewed and sustainable urban planning princibles should be introduced on the streets to help keep traffic calm and safe for all road users. In recent years, the emphasis has been on light traffic by constructing new shared pedestrian and bycicle roads, which has certainly improved road safety. Traffic management solutions must be harmonized for safety reason at intersections between vehicles and light traffic in Haabersti. Existing public transport links connect residents to Haabersti and city center of Tallinn. In terms of user-friendliness, connections were found to be slow and the route of the bus lines may not be clear to all travellers. There are no fast expresslines to connect with different districs of Tallinn. The quality of the stops also varies from street to street, but most stops have the necessary inventory. The short-term rental of differenct vehicles, as well as the parking lots of Park & Ride system, are an incentive to use different means of transport and provide a precondition to minimize the desire to make each trip by private car. Better management of public transport should be based more on existing development strategies and studies that have already been carried out, as the recommendations and actions plans in these documents are largely the same. The first hypothesis put forward by the author claimed that the growing trend of owning a personal car is on the rise due to a lack of alternatives. Based on the statistics, it was confirmed that there is an increase of motorization by looking at the number of vehicles registered in Tallinn, but it is not known how much the vehicles of Haabersti contribute to it. At the same time, the analysis revealed that the construction of transport infrastructure is primarily built to provide high vehicle throughput on the streets and to make driving more comfortavle, which is a sign of motorization in the cultural aspect. It was confirmed that when traveling by car, the driver usually arrives to the city center faster than by public transport. There are several alternative means of transport in the district and, in some cases, the infrastructure that supports it, but it does not form a whole network. The second hypothesis included the absence of close-to-home commercial premises and public facilities in the locations under investigation, which has made the car indispensable to ensure accessibility. The information obtained from the zoning map of Haabersti district and also the on-site inspection of the buildings in the administrative divisions confirmed that there is not a sufficient number of social and educational services and also local grocery stores within the area. In the district, services, institutions and also business are concentrated in the areas along Rannamõisa, Ehitajate and Paldiski road. However, this land use and the existing light traffic infrastructure do not correspond to the 15-minute city concept, so it can be concluded that the distance of the destinations from the place of residence requires a car to travel within a reasonable time frame. | et |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4228 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | et |
| dc.subject | Haabersti linnaosa | et |
| dc.subject | Pikaliiva | et |
| dc.subject | Tiskre | et |
| dc.subject | Kakumäe | et |
| dc.subject | Õismäe | et |
| dc.subject | Vismeistri | et |
| dc.subject | liikuvus | et |
| dc.subject | transpordikorraldus | et |
| dc.subject | autostumine | et |
| dc.subject | ligipääsetavus | et |
| dc.subject.other | Transport ja logistika | et |
| dc.title | Haabersti linnaosa liikuvusanalüüs ja arenguettepanekud | et |
| dc.title.alternative | Mobility Analysis of Haabersti District and Suggestions for Improvement | et |
| dc.type | lõputöö | et |