Renditud autopargiga Saksamaa töödtuspiirkonna importvedude analüüs ETS Logistics OÜ näitel

Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Renditud autopargiga Saksamaa importvedude analüüs ETS Logistics OÜ näitel.” Töö esimeses kolmes peatükis on käsitletud teoreetilist osa. Esimeses peatükis on käsitletud Eesti välsimajandust ja majandussuhteid Saksamaa, Hollandi ja Belgiaga. Teises peatükis on antud lühike ülevaade kaupade konsolideerimisest ja sellega kaasnevatest eelistest võrreldes sellega, kui saata kõik kaubad eraldi. Kolmandas peatükis on antud ülevaade ETS Logistics OÜ-st ja sellest miks on analüüsiks valitud just Saksamaa tööstuspiirkond, Belgia ja Holland. Empiirilises osas on teostatud veo omahinna arvutus. Selle jaoks on autor välja arvutanud ekspluatatsioonilised näitajad autorongi kohta kui aastane kaubamaht on 888 tonni. Ekspluatatsioonilste näitajate arvutuse olulisus on väljatulnud edasiste arvutuste käigus, sest nende tegemiseks on autor pidanud kasutama saadud ekspluatatsioonilisi näitajaid. Omahinnaarvutuses on leitud kilomeetrihind kahele marsruudile. Neist esimene on marsruut ainult mööda maismaad, läbi Balti riikide ja Poola Saksamaale. Edasi-tagasi veoringi pikkuseks on Google Mapsi andmetele tuginedes 4050 km. Teine marsruut sisaldab ka laevasõitu Liepaja ja Travemünde vahel, mille puhul on veoringi pikkuseks 1960 km autosõitu. Kilomeetrihinna leidmiseks on autor ekspluatatsioonilistele arvutustele tuginedes leidnud erinevad kululiigid mille kombineerimisel ja läbisõidu kilometraažiga jagades on saadud kilomeetrihinnad. Kuludebaasi on moodustanud kulud ekspluatatsioonimaterjalidele (kütus, määrded, rehvid), haagise amortisatsiooni hind, kulud tööjõule, remondile ja kindlustusele. Kogukulude põhjal väljaarvutatud kilomeetrihinnad on marsruudil mööda maad 1,04 eurot/km ja marsruudil kus kasutatkse laeva 1,06 eurot/km. Saadud hindade alusel on analüütilises osas arvestatud välja kogukulu veoringile, mis marsruudil mööda maismaad on 4680 eurot ja marsruudil kus kasutatkse laevatransporti 3581 eurot. Autori poolt koostatud küsitluse tulemuso on kõrvutatud autori leitud omahindadega. Selle tulemusena on autori järelduseks, et omahind marsruudil kus kasutatkse laevatransporti on konkurentsivõimeline, 46 aga omahind marsruudil kus kasutatakse ainult maismaatransporti on osutunud võrreldes küsitlustest saadud hindadega tunduvalt kallimaks. Analüüsis olevatest punktidest kõige tähtsamasks võib lugeda ühe euro aluse keskmise hinna arvutamist. 2013. aasta keskmine hind ühe euro aluse kohta oli ETS Logistics OÜ-l 78,5 eurot. Kokkuliidetud müügihind Saksamaa 4,5,2 postikoodiga, Hollandi ja Belgia piirkonnas oli seejuures 94208 eurot. Aastane kogukulu ekspedeerimisele renditud poolhaagis-autorongiga on leitud läbi hinnangulise maksimaalse veoringide arvu, mis puhul marsruudil mööda maad oleks kogukulu 182580 eurot aastas ja marsruudil kus kasutatkse laeva 146821 eurot. Sellest tulenevalt oleks aastase veomahu 1200 euro alust korral ühe aluse keskmine hind marsruudil mööda maanteed 151,13 eurot ja marsruudil koos laevareisiga 122,35 eurot. Selle alusel on autor teinud peamise järelduse: ETS Logistics OÜ-l ei ole mõistlik käesoleva aja kaubakoguste juures ise panna veoringile autorongi. Viimase näitajana analüüsis autor kui suur peaks olema ETS logistics OÜ veomaht analüüsitavas piirkonnas, et autorongi käigus hoidmise puhul oleks veohind aluse kohta väiksem kui möödunud aasta reaalne keskmine alusehind. Marsruudil kus kasutatkse ainult maismaatransporti oli selleks koguseks 2325 euro alust ja marsruudil kus kasutatkse ka meretransporti oli selleks koguseks 1871 euro alust aastas. Sellest tulenevalt on autor järeldanud, et laeva kasutades jõutakse soovitud veomahuni kiiremini kui ainult maismaatransporti kasutades. Veomahtude suurendamise nimel peab ETS Logistics OÜ tööd tegema. Juurde tuleks võita kliente kes telliksid pidevalt ja regulaarselt, selleks peaks suurenema ettevõtte võimekus pakkuda kindlaid ja pidevaid tarneid ning ettevõte võiks hoogustada reklaamitegevust. Tugevdada tuleks eksportvedude osakaalu. Osakoormatega auto täitmine on praegu ETS Logistics OÜ jaoks küll veel kättepüüdmatu kuid kasutades ekspordil täiskoormaid on võimalik veoringile kuluvaid summasid katta. Tehtud analüüsi tulemused arutab autor koos ETS Logistics OÜ ga läbi ning loodab väga, et sellest analüüsist on ettevõttele kasu. Siinkohal soovib autor tänada kõiki kes teada antud lõputöös aidanud on. Nendeks on ETS Logistcs OÜ meeskond kes on autorit toetanud ja infoga abistanud kogu tööperioodi vältel, DSV Transport AS, tänu kellele on saadud infot laevahindade kohta, kõik ettevõtted kes osalesid küsitluses. Eriline tänu kuulub ka antud lõputöö juhendajale, kelle abi antud töö kirjutamisel on olnud määrava tähtsusega.

„The Analysis of Import Shipments from Germany’s Industrial Regions to Estonia with Rented Roadtrain on the example of ETS Logistics OÜ” is based around small Estonian transportation company ETS Logistics OÜ. It is written because the company would like to start spetition with rental truck/semitrailer combination from industrial area of Germany, Netherlands and Belgium. Until now the company have done their spedition with uncontracted partners from different transport companies. ETS Logistics OÜ would like to start spedition with rental truck because it gives more possibilities to control their shipments and helps to provide more accurate and better timed pickups and deliveries to their clients. In this analysis author calculates prices for export-import route between Estonia and industrial regions of Germany with two different routes. One route is such where only land transport is used and the other is where part of distance is covered onboard ship. The length of first route is 4050 km and length of route where ship is used is 1960 km. Length of sea transport is not included. Analysis covers the region of Germany’s postcodes 2,4 and 5, Netherlands and Belgium. From this area 888 tons of goods were transported in 2013, which makes 1200 euro pallets. Out of those 888 tons, 805 tons were from import shipments, which makes it 1088 pallets out of 1200 for import. Main calculation in this analysis is the calculation of price for one kilometre on both routes. In order to calculate it, author has found out main exploitation indicators for one truck in both routes. With help of these indicators author has found out total costs on a truck during one year. These costs include costs for materials (fuel, tyres, lubricants), costs for work force, insurance, maintenance, and price for amortization of trailer. Kilometre prices are found by dividing total costs with total driving distance in one year. On the land route the price for kilometre is 1,04 euros and on the route where ship is used the price is 1,06 euros for kilometre. With kilometre price found, author was able to calculate prices for the overall route, which in the first route was 4680 euros and the second route 3581 euros. The price for second route aslo consists the price for shipping which is 1280 euros in total. Author has compared his prices with those that 48 he has received from enquiry to 34 different transport companies. With that author has found out that the price for the route where only land transport is used is not competitive but the price with seatransport is competitive. Very important part for this work is the comparison between the actual ETS Logistics OÜ price for one euro pallet in 2013 and the prices that author has found out through analysis. Author calculated that one truck/trailer combination can do 39 trips in the case of land transport and 41 trips in the case where ship transport is used. The total costs for land transportation were 182580 euros and with 1200 euro pallets the price for pallet would be 151 euros. Total costs of transport where ship is included are 146821 euros and price for pallet would be 122,4 euros. ETS Logistics OÜ’s real price for one euro pallet last year was 78,5 euros. It shows the fact that company should not start spedition with rented truck/trailer combination until the amount of pallets yearly is at least 1871 euros in case of ship used and 2325 pallets in case where only land transport is used. The conclusion for author is that ETS Logistics OÜ should take steps in order to increase their cargo volumes in this region. This can be done by getting more customers which is possible through bigger control over shipping times for clients goods. Other way to be more popular among possible customers is to do more merchandising and be more visible to them. Improvement in export is also very important. If ETS Logistics OÜ can’t get their truck full for export by consolidation, then they could use full-trailer loads for export.