Erinevate tagatissüsteemide rakendamine transiidiprotseduuri korraldamisel Eesti ja Venemaa vahelisel kaubaveol

Töös uuriti Venemaa ja Euroopa (s.h Eesti) kaubandussuhteid ning viimaste aastate kaubavooge. Lisaks analüüsiti tolli ja erinevate transiidiprotseduuride olemust. Eesmärgiga selgitada välja tolli transiidiprotseduur, mille kasutamine on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse asjakohasem. Lisaks sooviti leida põhjuseid TIR-protseduuri langusele. EL ja Venemaa teevad jätkuvalt koostööd, kuid kaubaveomahud on langenud. Vähenenud on nii eksport kui import. Põhjusteks võib pidada nafta hinna pidevat kõikumist, Venemaa poolt kodumaise toodangu eelistamist ja erinevaid sanktsioone, mida teineteise suhtes on rakendatud. Aegade jooksul on kaupade importimisel Venemaalt Eestisse populaarseks saanud Ühenduse välistransiidi protseduuri (T1) ja TIR-protseduuri rakendamine. Maksu- ja Tolliameti arvandmestikust selgus, et viimastel aastatel on produktide vedu Eestisse TIR-märkmikuga langenud ja T1-protseduuri kasutamine aina tõuseb. 2017. aastal toodi TIR-märkmikuga Venemaalt tooteid 294 korda. 2020. aastal oli näitaja langenud kümnele kasutamise korrale aastas. Võrreldes 2017. ja 2020. aastat on T1-protseduuri rakendamiste arv toodete importimisel Venemaalt Eestisse kasvanud 9%. Saamaks teada, kas hind on languse põhjuseks koostati näidisvedu. Näidisveo abil arvutati kokku kulud kasutades TIR-protseduuri ja T1-protseduuri. Vedu, mis on teostatud TIR-süsteemis märkmikuga on 27 euro võrra soodsam. Autor otsustas uurida edasi põhjuseid, mis võisid viia Ühenduse välistransiidi protseduuri eelistamiseni. Loetud allikate ja pikaajalise Venemaa suuna veokorraldajaga läbi viidud intervjuu põhjal leiti mitmeid mõjuvaid faktoreid TIR-protseduuri kasutuse vähenemisele. TIR-protseduuri populaarsuse vähenemine on tingitud selle keerukusest, lisaks on süsteemil palju nõudeid ning vedu vajab pikemat planeerimist. TIR-konventsiooniga liitumine on kulukas ja tingimused karmid. Tänapäeval on Venemaalt kaupu importida mugavam Ühenduse välistransiidi protseduuri abil, mille juures määratakse tagatis vastavalt kaubale kehtestatud maksusummale. Käendajaks võib olla Maksu- ja Tolliameti poolt kehtestatud nõudeid täitev kolmas isik. Seevastu TIR-protseduur on rajatud rahvusvahelisele tagatissüsteemile ja iga TIR-vihiku garanteeritavaks maksimumsummaks on 100 000 eurot. Ilmselt on mõjutanud TIR-protseduuri kasutuse langust ka poliitilised konfliktid minevikus. 2014. aastal muutsid Venemaa ja Euroopa Liit teineteise suhtes reegleid. Selle tagajärjel hakkas Venemaa toll nõudma vedajatelt lisatagatist, mis viis transpordiettevõtted olukorda, kus ühe märkmiku kohta nõudis Venemaa toll minimaalselt kaks garantiid. TIR-märkmikuga sai piiri ületada vaid teatud piiripunktides ning firmad pidi tegema mitmeid lisakulutusi. Autori hinnangul on sissejuhatuses seatud eesmärk ning ülesanded täidetud. TIR-süsteemi konkurentsivõime taastamiseks on vajalik selle muutmine ja kaasajastamine. Konventsiooni Halduskomitee võiks kaaluda süsteemiga liitumise reeglite/nõuete leebemaks tegemist, TIR-süsteemi laienemist multimodaalsele veole ja märkmiku täitmise nõude elimineerimist.

Estonia imports its goods worldwide. Products outside of the European Union require different treatments. It is necessary to pay taxes on goods that come from third countries. Also, some commodities are subject to excise duties. In order to facilitate cooperation between regions, the transit procedure is commonly used. The transit procedure allows cost-effective movement for the goods outside the European Union. The focus of this research is to find out customs transit procedure that is reasonable to use, while bringing freight from Russia to Estonia. Also, to bring awareness to a decrease in The TIR Convention utilization while importing goods from Russia to Estonia. This research is divided into three parts. The first part is theoretical and provides an overview of European Union (incl. Estonia) and Russia collaboration and trading numbers. Following will be a chapter focusing on customs and customs operations, as a necessary detail in transit operations. The second part ends with introduction of different possible customs transit procedures. In the last chapter, author analyzes statistics received from the Estonian Tax and Customs Board. The statistics provided information about custom transit procedures used from 2017 to 2020 for importing goods from Russia to Estonia. The focus is on the TIR procedure and the Union transit procedure T1 (for Non-Union goods). In addition, an example of shipment is composed to calculate the cost with the TIR and the T1 procedure. The aim is to understand is the price a reason for the TIR system recession. To sum up with more realistic conclusion, the writer conducted an interview with long-term Russian transport freight forwarder to get his opinion on the TIR system. In conclusion, author brings out the more efficient transit procedure to use for importing cargo from Russia to Estonia. Research ends with writer’s reasons for the TIR procedure decline and her proposal for how to popularize it. The Estonian Tax and Customs Board statistic revealed that in the recent years, goods transport with TIR carnet has reduced and the usage of the T1 is increasing. Freight from Russia was imported in 2017 with TIR carnet 294 times. In 2020, the indicator had dropped to ten uses per year. Compared to 2017 and 2020, operating with the Common transit procedure (T1) has increased 9%. In the example shipment, the total cost to entrepreneur was calculated using the TIR and the T1 procedures. Importing goods to Estonia with TIR carnet is 27 EUR cheaper than the T1. The author decided to investigate reasons for declining demand of the TIR system. Based on read sources and interview with long-term Russian logistician, research writer found out some aspects that may have led to the TIR system unpopularizing. The reasons for the TIR Carnet usage degression while importing commodities from Russia to Estonia are as follows:

• System complexity and excessive requirements,
• The transport with TIR carnet requires longer planning,
• Membership criteria is strict,
• The TIR carnet is inconvenient for user (additional work is needed),
• The T1 procedure guarantee regulations are indulgent, and system is more flexible,
• Past political conflicts between Russia and European Union that lead to regulation changes. As a result, Russian Customs started demanding additional customs guarantees from carriers, which caused haulers additional expenses. Also, for some time TIR carnets were only accepted at certain border crossing points. As of now it is more effective to use The Union transit procedure T1 for importing freight from Russia to Estonia. The T1 procedure is quicker, more user-friendly and easier than the TIR system. In order to restore the competitiveness of the TIR procedure, it is necessary to modify and modernize it. The Administrative Committee of the Convention could consider softening the rules/requirements for joining the system, extending the TIR system to multimodal transport and eliminating the carnet.