Teekasutustasu kehtestamine ja rakendamine eestis

Seadusandlik võim on riigi pädevuses olev õigus seadusi välja töötada ja vastu võtte. Selle funktsiooni täidab Eesti Vabariigis riigikogu. Riiklike maksude haldamise ülesanne on Maksu- ja Tolliametil, kelle kohustuseks on tagada riigikassase maksutulu kogunemine ja maksude laekumise jälgimine. Selle kohustuse täitmisel tuleb ametil lähtuda õigusaktides sätestatud korrast. Kaks osapoolt on tihedalt seotud ühiskonnale vajalike ja õiglaste tasude/ maksude kehtestajana ja nende täitmise kontrollijana. Need kaks institutsiooni on ka vastutavad nii uute maksude kehtestamise kui ka täideviimise eest. Välisriikides rakendatavatele maksustamislahendustele seavad raamistiku ka EL-i taseme regulatsioonid, mis sätestavad muuhulgas liikmesriikidele kohustusliku raskeveokimaksu, panevad paika kütuseaktsiisi miinimummäärad ning loovad reeglistiku veokite teekasutustasude rakendamiseks (Ernst &Young, 2015). Käesoleva lõputöö aktuaalsus seisneb selles,et Eesti on olnud üks viimastest Euroopa riikidest, kes hakkas maksustama teede kasutamist. Enne teekasutustasu kehtestamist oli Eestis veokite maksustamiseks 2004. aastal jõustunud raskeveoki maks. Välisriikide ettevõtjad raskeveoki maksu tasuma ei ole pidanud, seega nad Eesti taristu korrashoidu ei panustanud. Teede kvaliteet on otseselt seotud riigieelarveliste ning Euroopa Liidust eraldatavate struktuurivahenditega. Näiteks 2014. aastast alanud seitsme aastase eelarveperioodi jooksul panustab Euroopa Liit 447 mln eur teede seisukorra parandamisesse, liiklusohutuse suurendamisse, reisirongiliikluse atraktiivsuse tõstmisesse ning parema üldise ühendatavuse loomisesse (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2013). Kuna antud eelarveperioodi lõpp on 2020. aastal, oli vajadus rakendada uued meetmed taristu korrashoiuks vajalike vahendite olemasolu tagamiseks. Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt ja kui palju makse koguda riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. Valitsuse eesmärk on maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Selle sama strateegia üheks meetmeks on ka teehoidu panustamine avalikel teedel raskeveokidega liiklemise maksustamisel. Samas püütakse süsteem hoida lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega (rahandusministeerium). Läbipaistvusest ja eranditest hoidumisest tulenevalt on valitsus otsustanud teekasutustasust laekunud tulusid kasutada sihtotstarbeliselt vaid transporditaristu korrashoiu rahastamiseks (maanteeamet, 2020). Riigi seadusandlikud jõud toetusid uut teekasutustasu süsteemi juurutades Ernst & Young’i 2015. aasta uuringuaruandele (Ernst & Young, 2015), milles põhjaliku analüüsi järel pakuti välja teoreetiline mudel, kuidas oleks mõistlik maksustada Eesti teedel liikuvaid Eesti ja teiste riikide sõidukeid, seeläbi suurendades riigieelarvesse laekuvat tulu teedetaristu rahastuseks. Käesoleva töö uurimisobjekt on Eesti Vabariigis 2018. aastast kehtima hakanud ajapõhine teetasusüsteem ning selle valiku tulemused aastase kehtivusperioodi järel kahe sarnase süsteemi juurutanud lähiriigi näitel. Samuti analüüsitakse antud töös majanduslikke mõjusid lähtuvalt uutest rakendatavatest tasudest ning uuritakse Eestis kehtima hakanud tasusüsteemi valiku põhjusi. Fiskaalmajanduslikest eesmärkidest lähtuvalt on teekasutustasu kohustus raskeveokitele kehtiv alates 2018. aastast. Sellise maksu kehtestamisele seati kindlad eesmärgid, mida lisanduv maks pidi täitma. Lõputöö eesmärk on välja selgitada teekasutustasu kehtestamisega ning rakendamisega seotud problemaatika Eestis ning võrrelda sarnase süsteemi rakendumist Lätis ja Leedus. Töö eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimisülesanded:  Anda ülevaade teekasutustasust ja tuua välja selle kehtestamise põhjused, vajalikkus.  Kirjeldada transpordisektori maksustamist Eestis.  Analüüsida teekasutustasu rakendamist Eestis võrdluses teiste Balti riikidega.  Analüüsida teekasutustasu esimese rakendusaasta tulemusi võrdluses 2015. aasta mõjuanalüüsiga. Uuring annab ülevaate, kuidas on Eestis teekasutustasu kehtestamise protsess toiminud. Lisaks tuuakse välja selle rakendamisega seotud problemaatika ning selgitatakse teekasutustasude kasutuselevõtmisest saadud kasu ja/või kahju. Töö esimeses osas selgitatakse lõputöö koostamise metoodikat, andmekogumise ja –analüüsi meetodeid. Teises peatükis antakse ülevaade transpordi sektori maksustamise vajadusest ning sellega seonduvast seadusandlusest, kirjeldatakse ka Eestis kehtivat teekasutustasusüsteemi ning selle rakendamise tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse Lätis ja Leedus kehtestatud teemaksu süsteemi ning võrreldakse kolme riigi tasudest saadud tulude põhjal suhtarve 2018. aasta statistika põhjal, mis oli Eesti jaoks esimene antud süsteemi rakendusaasta. Peamised allikad, millele töös tuginetakse on rahvusvahelised andmebaasid, statilistilised andmekogud, erialased artiklid ning varasemad käesolevat tööd toetavad uurimused.

This thesis is about the implementation and establishment of road usage charge in Estonian Republic. The purpose of this research is to determine the realisation of planned outcomes of implementing a new tax for road users after the first year of entry into force. The actuality of given subject is expressed by the economic interests of Estonian Republic. In the beginning of research work, authors give explanation of the methodology used in current research in order to retreive the expected results. The empirical study is carried through using quantitative research method. Research itself is done using finished works on similar subject, statistical databases, scientific materials, national and international legislation and goverment regulations. Second chapter gives insight to Road taxing and systems of charging road users in EU. It analysises different options to enact such a tax and its expected purpose on the countries revenues. A time based road user charge has been established based on a study by Ernst & Young (Ernst & Young 2015), that is to replace the investments from the structural funds of European Union used mainly for road maintenance and construction. Author describes the process of choosing the selected charging option giving alternative perspectives to this decision. This paper also examines the systems currently in use in two other Baltic states. Charges collected from the first year of activity of Estonian system were smaller compared to other Baltic states. The revenues have been analysed in corrolation to important caracteristics. The research assignments to achieve the purpose of this analysis were accomplished. The author gives an overview of legislation of Estonian freight transportation and currently valid funding of road management and of the problems concerning these two. Thesis explains the concept of road toll and charge and gives an overview of European Union directives and Estonian legislative changes that are related to the mentioned topic. Author has produced series of tables to illustrate the topics primary issues for better readability. Work includes eleven tables all together with data to back the theoretical part of this research in addition to statistical information for research study.