Asfaltkatete defektipõhised remonditehnoloogiad

Eestis asfaltkatete defektide remontimiseks kasutusel olevad tehnoloogiad on piisavad tagamaks kvaliteetne asfaltkate, kuid valesti planeeritud remontimisel ei ole võimalik ka parimate ja kalleimate tehnoloogiate abil defektide edasiarenemist peatada. Peamiseks osutub siiski defekti tekkimise põhjus. Selgitades välja asfaltkatte defekti tekkimise põhjused on võimalik valida parim viis defekti ajutiseks või täielikuks remontimiseks. Hoides teekatted korras on võimalik tagada liiklusohutus jalakäiate, jalgratturite ja autojuhtide seas, mis on inimeste seisukohalt kõige tähtsam. Esimeses peatükis on uuritud erinevate asfaltkatte defektide lubatud suurusi ja defektide ulatusi. Järgides täpselt ’’Teeseadust’’ ning pidades kinni kõikidest kohustustest ja õigustest on võimalik maanteed ja linnatänavad hoida heas seisukorras. Kasutades ennetavalt alati ka väiksemate defektide puhul kohest reageerimist on võimalik asfaltkatte suurtemate defektide teket ennetada. Asfaltkatete defektide tekkimise ära hoidmiseks tuleks ka pidevalt uurida ja inventeerida defekte maanteedel ja tänavatel ning koguda võimalikult palju informatsiooni kasutades videopilti, laserskännereid ning soojuskaameraid. Defektide ilmnemisel tuleks kasutada võimalikult palju uuringumeetodeid välja uurimaks defektide tekke põhjused, mille järgi on hiljem võimalik valida ka parimad hooldusmarsruudid ja remonditehnoloogiad. Teises peatükis on teekattel esinevate defektide inventeerimisejuhendis loetletud defektidele välja toodud kirjeldused ning seletused. Uuritud on erinevate teekatte defektide võimalikke tekkimise põhjuseid ning parimaid remonditehnoloogiaid. Kuna alati on defektid tekkinud mingi põhjuse tagajärjel on autor välja töötanud parimad võimalikud remonditehnoloogiad remontimaks igat asfaltkatte defekti kindla defekti tekke põhjustaja järgi. Seega kui on teada defektitekke põhjus on võimalik valida parim remonditehnoloogia. Kolmandas peatükis on autor analüüsinud Tallinna Tehnikakõrgkooli spetsialistide poolt uuritud Vaida-Urge teelõiku, kus eelnevalt avastati asfaltkatte defekte, ning neid uuriti erinevate uuringumeetoditega. Antud lõigul kasutati uuringu meetodeid nagu: kandevõimemõõtmised FWD-ga, maaradari uuringuid, puurimisi ning Proctor katsega tihedusemõõtmisi. Uuringu meetodid on kallid samas pikas perspektiivis tuleb siiski odavam kasutada erinevaid uuringumeetodeid, mis 56 annavad asfaltkatte defektide tekkimise kohta rohkem informatsiooni, mille kaudu on võimalik valida ka parim, odavaim ning vastupidavaim tehnoloogia. Uuringumeetodite mitte kasutamine annab meile ainult võimaluse oletada, mis võiksid olla defektide tekke põhjustajad. Oletuste põhjal aga remonditehnoloogia valik on risk, kus võib suuri kulutusi teha tulutult. Neljandas peatükis on välja toodud erinevate spetsialistide käest kogutud informatsiooni põhjal koostatud tabelid. Kasutatud on nii AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialistide poolt kirjeldatud asfaltkatte defektide erinevate remonditehnoloogiate ligikaudset vastupidavust ja maksumust ning liiklusepiiranguid nii töö ajal kui ka peale tööde teostamist. Kuna maanteedel ja linnatänavatel, kus liiklussagedus on väga suur, on liikluse piiramine praktiliselt võimatu, tuleb kasutusele võtta remonditehnoloogia, millega on võimalik töö kiiresti teostada ja remonditud lõik avada liikluseks tavapärasel kiirusel. Lõikudel, kus liiklussagedus on väike saab kasutada odavamaid ja vähem vastupidavaid tehnoloogiaid, mis takistavad liiklust pikemalt, kuid väiksema liiklussageduse juures võivad ka odavamad tehnoloogiad teekatte suuremaid remonttöid pikemalt edasi lükata. Hüpotees, mille autor seadis on, et Eestis käsoleval ajal kasutatavad asfaltkatete remonditehnoloogiad ja nende valik vajavad kindlat fikseeritud remonditehnoloogiate valikute põhimõtteid eesmärgiga tagada kvaliteetsemad ja kauem kestvad asfaltkatted. Autori poolt välja töötatud defekti tekkepõhised võimalikud remonditehnoloogid tagavad parema tehnoloogiate kasutamise ning võimaldab defektipõhiselt ka sobitada kindlatele defektidele remonditehnoloogiaid, mis võimaldavad peatada defektide edasiarenemist juba tekkimise faasis. Autori poolt välja toodud näited erinevate tehnoloogiate ja võtete kasutamise kohta tõestavad ka seda, et uuringu meetodite kasutamisel on võimalik valida teekatte defektide remontimiseks odavamad ja vastupidavamad tehnoloogiaid. Tagamaks kvaliteetsemad asfaltkatete remontimised tuleks välja töötada tabelid, kus kindlatele defektitekke põhjustele on välja töötatud ka vastavad remonditehnoloogiad. See eeldaks aga suuremat uurimist asfaltkatte defektide tekkimise põhjustajate kohta kuna põhjuseid ja tegureid millest defektid tekivad on väga palju. Autor soovib tänada lõputöö koostamisel abiks olnud Tallinna Tehnikakõrgkooli, AS Teede-REV-2, Lemminkäinen Eesti AS, Kagu Teed AS ning OÜ Üle spetsialiste meeldiva koostöö eest.

In Estonia, the technologies used in repairing damages in asphalt surfacing are adequate for ensuring a high quality of asphalt pavement. However, in case of incorrectly planned repairs, it is not possible to stop the deterioration even with the best and most expensive technologies. The reason why defects occur is the key. By specifying the causes of the defects, it is possible to select the best method for repairing the defect temporarily or eliminating it in full. By maintaining asphalt surfaces, it is possible to ensure the safety of pedestrians, cyclist and drivers, which is a crucial aspect. The allowed size and scope of various defects of asphalt pavement are investigated in the first chapter of the current graduation thesis. It is possible to keep roads and city streets in good condition by following the Roads Act stringently, and complying with all rights and obligations. By reacting to even the smallest of defects as a precaution, it would be possible to prevent the emergence of bigger defects in asphalt pavements. In order to prevent deterioration in asphalt surfaces, constant examination and inventory of roads and streets should be carried out. It is important to gather as much information as possible by using video capturing, laser scanners and thermal cameras. When defects appear, a multitude of investigation methods should be used in order to specify the causes of these. By specifying the causes, it is possible to select the most appropriate maintenance routes and repair technologies. In the second chapter, the descriptions and explanations of asphalt defects are specified, as listed in the inventory guide of defects. Various reasons for pavement deterioration are investigated and the most effective repair technologies are specified. As the defects are always the result of something, the author of the thesis has developed the best possible repair technologies for defects in any asphalt pavements by specifying the reason of the formation of these. Thus, as long as the cause of the defect is specified, it is possible to select the best repair technology. In the third chapter, the author analyses the Vaida-Urge road section, which has been studied by specialists at TTK University of Applied Sciences. Defects in the asphalt pavement were found on the road section, and these have been studied using various methods, such as measuring the carrying 58 capacity using a FWD device, studies with ground penetrating radar, drilling and measuring density using the Proctor test. Although the given research methods are expensive, in the long term, it would be cheaper to use various research methods that provide more information on the formation of defects in pavement. It is possible to select a better, cheaper and more durable technology by using this data. Refusing the use of research methods only allows us to assume the causes of defects. Selecting a repair technology based on assumptions is a risk that could lead to large and needless expenses. Tables compiled using information from various specialists are presented in the fourth chapter. The approximate durability, cost and traffic limits (during and after repair works) of various technologies, which were described by the specialists of Teede-REV-2 Ltd., Lemminkäinen Eesti Ltd., Kagu Teed Ltd, and Üle LLC, have been used. Because it is practically impossible to limit traffic on busy roads and streets, a fast repair technology that allows the repaired section to be opened for traffic on a regular schedule, should be selected. Cheaper and less durable technologies can be used on sections that have lower traffic volume. Although these limit traffic for a longer period of time, they allow larger repairs to be postponed. The hypothesis set by the author is as follows: the current Estonian asphalt repair technologies and the selection of these are in need of specific fixed principles for selecting repair technologies with the goal of ensuring higher quality and more durable asphalt pavements. The possible repair technologies suggested by the author are based on the cause of the defect and these ensure an improved usage of technologies while allowing defects of certain origin to be matched with specific repair technologies. This means that further deterioration could be stopped in the initial stage. The examples brought forth by the author prove that by using research methods, it is possible to select more cost-efficient and durable technologies for repairing defects in road surfacing. In order to ensure higher quality of asphalt pavement repairs, it is important to compile tables in which specific causes of asphalt defects are matched with corresponding repair technologies. This, however, would require a deeper research into the causes of asphalt defects as there is a multitude of reasons and factors as to why the defects arise. The author of the current graduation thesis would like to thank the specialists of TTK University of Applied Sciences, Teede-REV-2 Ltd., Lemminkäinen Eesti Ltd., Kagu Teed Ltd. and Üle LLC for the pleasant co-operation and support in writing the present graduation thesis.