Vabatahtlike loodusvaatluste andmete analüüs Tallinna linna näitel

Suure bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on inimesele loodushüvede pakkumisel olulise tähtsusega, sest sealt saadakse eluks vajalikud hüved nagu toit, ravimid ja vesi, kuid selle ohustatus ja vähenemine on maailmas üha suurenev probleem. Probleemi süvendajaks on olnud inimtegevusest lähtuvad tegevused nagu maade muutmine põllumaadeks, kaubandus ja linnastumine. Bioloogilise mitmekesisuse mõõtmised on vajalikud, sest need on abiks tulevikus elurikkuse muutuste kirjeldamisel. Liigirikkuse trendid on tähtsad, sest nende põhjal on võimalik üles ehitada algandmestik, välja selgitada muutuste põhjused ja tuua faktipõhilisi ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Vaatamata elurikkuse trendide tähtsusele, on sellel ka puudused. Puudused tulevad kõikide liikide mõõtmise keerukusest ja ajamahukusest, sest puudub üks kindel meetod, mis suudaks hõlmata kõikide liikide muutusi. Hinnangute andmist raskendab andmete vähesus ja väike ajaline muutus, sest loodusseirekavade elluviimisega alustati alles eelmise sajandi lõpus. Seiretegevustes on populaarsust kogunud vabatahtlike poolt tehtavad loodusvaatlused ja on olulised toetamaks riiklikke seireandmeid. Lõputöö eesmärkide saavutamiseks kasutati andmete kokkupanemisel ja graafikute tegemisel MS Excelit, visuaali vaatluste ruumilise paiknemise kohta sai anda edasi QGIS 3.16 kaardirakendust kasutades. Andmeanalüüsiks filtreeriti andmebaasidest välja ainult need andmed, mis puudutasid Tallinna linnaosade piires saadud tulemusi ning kus sai kindlalt ära tuvastada vaatluste asukoha, liigi ja liigirühma nimed, kaitsealused kategooriad ja sisestatud vaatluste kuupäevad. Uurimustöö tulemusena selgus, et alates 1930. aastast kuni 2021. aastani on LVA ja PlutoF andmebaasidesse kinnitatud 24371 vaatlust. Erinevaid liigirühmasid oli kokku 19 ning enim vaatluseid oli kinnitatud lindudest, imetajatest, suurliblikatest ja soontaimedest. Enim vaatlusi saanud liigid igast eelnevast liigirühmast olid musträstas (Turdus merula), orav (Sciurus vulgaris), lapsulibikas (Gonepteryx rhamni) ja kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa). Samuti sai täheldada lindude, imetajate ja suurliblikate sisestatud vaatluste tõusutrende alates 2006. aastast kuni 2021. aastani. Kaitsealuseid liike vaadeldavast andmebaasist oli vaatlustega kokku saadud 2685, mis on kõigi kaitsealuste kategooriate peale kokku. III kaitsekategooria alla kuuluvaid liike registreeriti kokku 2411, II kaitsekategooria alla kuulus 255 liiki ja I kaitsekategooria alla 19 liiki. QGIS 3.16 kaardirakenduse andmetest tehtud väljund loodusvaatluste ruumilise paiknemise kohta näitas, et vaatluste arv on olnud suurem nendes piirkondades, kus rohealad Tallinna linnas paiknevad. Selgelt sai eristada Nõmme linnaosa piirkonda, kus vaatlusi oli sealt saadud palju Pääsküla raba, Vana-Mustamäe ja Nõmme piiril paiknevatel aladelt. Samuti sai eristada ka Põhja-Tallinna piirkonda, kus vaatlusi oli palju Paljassaare hoiuala piirkonnas. Vähem vaatlusi oli saadud kesklinna Ülemiste järve piirkond, sest vaatluste tulemuste saamine on piirkonna tõttu raskendatud, samuti sai vähest aktiivsust täheldada ka Lasnamäe linnaosas, selle üheks põhjuseks sai välja tuua Väo karjääri. Vaatlusandmete ajalise muutuste kirjeldamisel võeti aluseks andmebaasides oleva informatsiooni, mis sisaldasid andmeid 1930. aastast lõpetades 2021. aastaga. Võrdluse andmiseks anti informatsioon edasi tulpdiagrammina ja sealt sai täheldada vaatlusandmete tõusu alates 2006. aastast ja selle põhjusena sai välja tuua paremate vahendite väljatöötamise ja populaarsuse tõusu. Enim vaatlusi registreeriti kokku 2010ndate aastate vahel, kus saadi kokku 20342 vaatlust. Alates 2019. aastast registreeritud vaatluste arv langes ja seal sai põhjusena välja tuua LVA nutirakenduse tehnilisi rikkeid ja Covid-19 mõju.

The purpose of the thesis „ Analysis of Voluntary Nature Observations Data on the Example of the City of Tallinn“ was to make a comprehensive summary of the data of the observations registred by the volunteers in the Nature Observations and PlutoF databases over the years, where the frequency of volunteer observes, protected species groups, the most observed species and the spatial location of observations in Tallinn districts were discussed in more detail. The choice of the thesis was based on the importance of biodiversity mapping and voluntary nature observers, and it was also desired to assist the Republic of Estonia Environment Agency in compiling the data from their databases. Measurements of the diversity based on the abundance of species need to be made to create some kind of information base, where, according to the results, changes in species richness can be recorded in the long run. Analyzes of changes are needed to identify trends in the growth or decline of species richness and their causes. The data obtained from the monitoring results also provide an opportunity to base new proposals on fact-based source material. Reflecting them is particularly important in the legislative field, where the legislators finally confirm the relevant activities and objectives in the field of the environment. The graduation thesis is composed of six chapters. The first chapter describes the importance of biodiversity and the reasons for its loss. The second chapter highlights the importance of observational data collection and describes a theory called shifting baseline syndrome. The third chapter describes the environmental monitoring taking place in Estonia, highlighting its legal nuances and the activities of observations collected by volunteers. Chapters four, five and six are the practical parts of the thesis, which describes its methodology, data analysis of voluntary observations and discussion. For the data analysis, only those data were filtered out of the databases that concerned the results obtained within the districts of Tallinn and where the location of the observations, the names of the species and species group, the protected categories and the date of the observations could be identified. The tools of the practical part of the thesis were MS Excel and QGIS 3.16. As a result of achieving the goals set in the thesis, it turned out that there were 24,371 observations in the databases that were registered in the city of Tallinn. The most recorded observations were for birds, the most observed species being the common blackbird. There were 2685 protected species, with the highest number of species in protection category III, followed by species in protection category II and the lowest number of species in protection category I. Analyzing the spatial location of the observations between the districts of Tallinn, it became clear that the areas with the largest number of observations overlap with the green areas in the districts of Tallinn. For example, the districts of Nõmme and Põhja-Tallinn could be clearly distinguished. An analysis of the frequency with which volunteers entered observations showed that the increase could only be observed from 2006 onwards, as the possibilities and resources of recording observations improved. The highest number of observations were registered between 2010 and 2018, with a total of 20,342 observations. However, the decline in registrations was observed from the beginning of 2019 until 2021, and the reason for this was the technical failure of the LVA smart application and the course of the Covid-19 pandemic, where people may no longer had the opportunity to be in the wild as before.