Sõidukijuhtide käitumine liiklusõnnetuse korral ja selle seosed ärevusega

Autori lõputöö eesmärgiks oli uurida kuivõrd hästi liiklusõnnetuse osalejad oskavad käituda liiklusõnnetuse korral ja kuidas on seotud liiklusõnnetuse puhul tekkinud stress osalejate käitumisega. Töö ülesehitamiseks olid püstitatud uurimusküsimused, millistele töökäigus oli leitud ka vastused. Eesmärgiga uurida, milline liiklusõnnetusi käsitlev informatsioon on sõidukijuhtidele kättesaadav, teeb autor ülevaatliku analüüsi erinevate riigiasutuste ametite kodulehtedelt. Kõige mahukam informatsioon liiklusõnnetuse kohta oli leitud Politsei-ja Piirivalveameti kodulehel. Samas abistavaks ja keeruliste juhtumite käsitlemiseks vajalik informatsioon on esitatud Liikluskindlustusfondi kodulehel. Analüüsitulemustena selgus, et liiklusõnnetuse korral õige käitumise ja vajalikke protseduuride kohta kõik vajalik informatsioon on olemas, kuid puudub üks tervik pilt ühes kohas. Informatsioon on jaotatud erinevate kodulehtede vahel. Ühest kohast leitav informatsioon lihtsustab sõidukijuhtide liiklusõnnetuse situatsiooniga toimetulekut ja annab rohkem enesekindlust stressiolukorraga hakkama saamisel. Samas puudus informatsioon psühholoogilise abi kohta juhuks, kui sõidukijuht või teised liiklusõnnetuse osalejad peaksid seda vajama. Lõputöö raames liikluspolitseinikuga läbiviidud intervjuu näitas, millised protseduurid peavad olema teostatud liikluspolitsei poolt, mis on heaks eeskujuks ka sõidukijuhtidele oma protseduuride ja algoritmide kirjeldamise poolest. Samas on selgitatud politseiametnike vaatenurk, mida sageli sõidukijuhid ei tee või teevad valesti liiklusõnnetuse korral. Enamasti probleem saab alguse elementaarsete teadmiste nii liiklusõnnetuse korral käitumise kui ka liiklusreeglite tundmatuse tõttu. Samuti politseiametnikud soovitavad omalt poolt liiklusõnnetuse osalejatele ratsionaalselt hinnata liiklusõnnetuse olukorda ja kui tegu on väikse kriimustusega või mõlkimisega, siis ei tasu alati kutsuda politsei sündmuskohale, vaid saada iseseisvalt hakkama ja vormistada juhtumi läbi oma liikluskindlustuse, mis lihtsustaks nende tööd, kuna sageli kulutavad nad aega lihtsate sõidukite kriimustuste vormistamisele, millega iga sõidukijuht peab oskama ise hakkama saada. Antud lõputöös on käsitletud emotsionaalse seisundi ja häiritud käitumise seoseid liiklusõnnetuse korral. Kvalitatiivse küsitluse käigus selgus, et liiklusõnnetuse osalejad reageerivad samale olukorrale erinevalt. Näiteks kellegi jaoks on väike kriimustus juba väga suur probleem, teise jaoks see on tähelepanu pööramatu juhus. Häiritud emotsionaalne seisund võib ilmneda erinevates vormides nagu stress, ärevus jne. Töö käigus on leitud, et liiklussituatsiooni tagajärjena tekkiv stress võib häirida edaspidist sõidukijuhi toimetulekut, mis väljendub tähelepanu protsesside häirimises nagu jaotust, keskendumist, olulise eristamist ja otsustamisvõimekust. Küll aga enamasti nende sõidukijuhtide puhul, kes on saanud lapsepõlves vähe tähelepanu emotsioonide kontrollimisele. Samuti oli läbiviidud sõidukjuhtide koolitussüsteemi analüüs, kus autor uuris kui palju käsitletakse autokoolides sellised teemad, nagu liiklusõnnetuse korral käitumine ja liiklusohutus tervikuna. Siinkohal saadut andmete põhjal autor teeb omad ettepanekuid, kuidas saaks protsessi paremaks ja meeldejäävamaks teha. Kuna küsitluse käigus selgub, et sõidukijuhid ei mäleta, mida nad on kunagi õppinud autokoolis. Selle lõputöö peasõnumiks on liiklusohutus, teadmiste ja oskuste rakendamine emotsionaalses seisundis. Eesti riigis on suureks probleemiks jätkuvalt suur liiklusõnnetuste arv. Seega meie kõigi südame -asjaks peab jääma igapäevane liiklusohutuse tagamine, liikluskultuur, sest ainult inimesed ise saavad seda muuta paremaks ja turvalisemaks.

The topic of the present graduation thesis is "Drivers´ Behaviour in Case of a Road Accident and its Interdependency on Anxiety”. To fulfill the aim of the graduation thesis the author describes and analyzes driver’s behaving patterns in case of accidents and how the stress, caused by an accident, is related to the behavior of the participants. The author gives a comprehensive survey about how available to drivers is the information concerning road accidents found on the websites of the boards of different state institutions. The most substantial information about road accidents was found on the website of the Police and Border Guard Board. At the same time very useful and helpful information to handle complicated cases was given on the website of the Estonian Traffic Insurance Fund. As a result of the survey it turned out that in case of a road accident all the appropriate information concerning the right activities and necessary procedures is available but there was no complete and integral information available in one place. The information is devided between different sites. The information found in one location would simplify the drivers’ coping with the situation of an accident and would give more confidence to handle the stressful situation. At the same time there was no information about any psychological assistance, in case anybody participating in a road accident would need it. The interview, the author conducted with a traffic policeman, revealed the procedures which have to be carried out by the traffic police, what are their direct tasks and whether they have passed a special training on behaviour in situations when the participant of road accident may be in a state of shock or is psychologically depressed. This interview revealed that police officers haven’t been trained similarly and if there are participants of road accidents having psychological problems, the difficulties occur due to the lack of elementary knowledge, both not knowing how to behave in case of a road accident and knowing the traffic rules insufficiently. Police officers always advise to evaluate rationally the situation. In cases of small scratches or dents it is not necessary to call for a police but to cope independently and process the case through driver’s own insurance company. This would simplify police work and they will not have to waste time on ordinary cases. In the present graduation thesis the author has disserted the relations between emotional state and disconcerted behaviour in case of a road accident. In the course of the qualitative inquiry it came out that different participants of road accidents react differently in the same situation. The disconcerted emotional state may appear in different forms as stress, anxiety, etc. In the course of the graduation thesis it was found that the stress caused by a road accident, may disturb the driver’s further coping which expresses in disconcertion of attention, distinction of reality and indecisiveness. The analysis shows how important it is to pay enough attention to traffic safety in driving schools, it also shows that people participating in road accidents, make a lot of mistakes due to their emotional state. The author makes several suggestions how to improve the training system in driving schools. The author hopes that the graduation thesis may be useful, both for participants in road accidents or drivers, and civil servants with the intention, in the future, to be able to act more properly during and after road accidents. It may lead after future changes to reducing the number of road accidents. Each driver has to take into concideration the responsibitlity for his/her own life and also other peoples’ lives who are involved in traffic.