Parimad talihoolde lahendused nii taristu omanikule kui teekasutajale

Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida erinevaid talihooldusega seotud lahendusi, mis on olulised just taristu omanikule ning teekasutajale. Käesolevas töös käsitleti põhjalikult kasutusel olevaid talihoolde meetmeid, mille analüüsi käigus selgus, et peamised kasutusel olevad kemikaalid mõjutavad negatiivselt keskkonna taimestikku ja põhjavett, aitavad kaasa sõidukite korrosiooni tekkele kui ka teekonstruktsiooni hävinemisele, lagundades bituumeni omadusi ning kivi- ja metallmaterjali. Peamise lahendusena oleks Eestis lähiajal mõistlik tähelepanu pöörata intelligentsete transpordisüsteemide kogum-teenuste ja rakenduste arendamisele, mis põhinevad kaasaegsel kommunikatsiooni- ja infotehnoloogial, mille eesmärgiks on muuta transpordisüsteemid ohutumaks, efektiivsemaks ning jätkusuutlikumaks. Seoseid leiab ka praegu teehoolduses kasutuses olevate kemikaalide ja ITS süsteemida vahel, mis muudaksid hooldelahendused jätkusuutlikumaks. Nimelt on mõningate rakenduste abil võimalik optimeerida teedele puistatavaid kemikaale. Sellest lähtuvalt saab omakorda säästa hooldele tehtavaid kulutusi nii materjali, inimressursi kui ka transpordivahendite arvelt, seejuures vähendades liiklusõnnetuste arvu. Alternatiivse lahendusena olemasolevate kemikaalide asendamiseks on töö autor välja toonud mitmeid võimalusi, mis on küll efektiivsed, kuid hinna kõrge tase seab piirid aine kasutuselevõtuks. Töö analüüsi käigus selgus, et üks selline materjal on Eco-Thaw, mis on katsete tulemusel küll efektiivne, kuid kõrge hinna tõttu ei ole see kõige mõistlikum lahendus. Samuti on alternatiivina töös välja toodud Safecote tehnoloogia, mille kasutamine ei ole hetkel samuti majanduslikult otstarbekas. Lahendus, mida tasuks lähemalt uurida, on ülihüdrofoobsete ainete kasutamine libedustõrje eesmärgil. Katsetulemuste põhjal saab järeldada, et tehnoloogia on liiklejatele meelepärane, kuid tuleks analüüsida majandusliku poole pealt tehnoloogia enda tasuvust. Kokkuvõtteks võib töös analüüsitu põhjal öelda, et lähitulevikus oleks parim lahendus ikkagi praegu kasutusel olevate libedustõrjematerjalide kasutamine, kuid seda tuleks jätkusuutlikumaks muuta ilmastikumudeli ja veel mitmete IT süsteemide abil.

The aim of the thesis was to analyse various solutions in winter maintenance, with special emphasis on road users and owners of infrastructures. The thesis covers in great detail the current approaches in winter maintenance, the analysis of which showed that the most widespread chemicals used in the field have a rather negative effect on the environment by damaging flora and contaminating groundwater, on vehicles due to corrosion, on road structure by deteriorating the properties of bitumen and both rocky as well as metallic material. The most reasonable short-term solution for Estonia is the concept of Intelligent Transport Systems (ITS) that encompass both services and applications which are based on modern communication and information technology. The latter aspire to increase the safety, efficiency and sustainability of transport systems. Links between the chemicals used in road operations today and ITS systems could be utilized to further increase the sustainability of maintenance solutions. Namely, ITS applications can be used to optimise the spread of chemicals on the roads. This, on its own turn, allows to decrease spending on materials, personnel, number of accidents as well as means of transport. In the thesis, the author has presented several alternatives that could be used as substitutes for the currently used chemicals. There are some materials, for example, that are efficient in practice, but their use is limited by the high level of prices. According to the results of analyses, Eco-Thaw is one of those materials as it showed great efficiency during experimentation, but high price renders its use irrational. Another alternative provided in the thesis is Safecote technology, the use of which is currently inefficient economy-wise. According to the author, a technology worth looking into is the use of ultrahydrophobic substances in de-icing. Conducted experiments have shown that the technology is road user friendly. However, the economic profitability of the technology itself requires more analysis. In conclusion, the analyses carried out in the course of the thesis imply that the best near future solution would be to carry on using the current de-icing materials, but the sustainability of the latter needs to be increased via weather patterns and other ITS systems.