Pikaajalised investeerimisvõimalused kogumispensioni alternatiivina

Abstract

Töö oli koostatud teemal Pikaajalised investeerimisvõimalused kogumispensioni alternatiivina. Lõputööks eesmärk oli tuua välja alternatiivseid investeerimisviise teisele pensionisambale, kuhu saab tulu teenimiseks raha paigutada ning uurida inimese teadmisi, eelistusi ja kogemusi nende investeerimisviiside kohta, et leida investeerimisinstrumente, kuhu Eesti inimesed eelistavad oma raha paigutada. Teema aktuaalsus tuleneb 2019. aastal kinnitatud koalitsioonilepingust, millega lubatakse pensioni II sammas muuta paindlikumaks ja anda soovijatele võimalus kogutud pensioniraha välja võtta või teha ise valikud kuhu juba kogutud pensioniraha investeerida. Sellega tekiks paljudel inimestel soov teha ise investeerimisotsused ja antud töös oli välja toodud erinevaid võimalusi kuhu vabu vahendeid investeerida. Investeerimine on vaba kapitali paigutamine hoiusesse, väärtpaberitesse, kinnisvarasse, valuutasse või muudesse vahenditesse tulu teenimise eesmärgil. Enamasti on see pikaajaline protsess mis toob tulu hilisematel perioodidel. Pikaajaliseks investeerimiseks on erinevaid võimalusi, antud tööd oli käsitletud nii reaalinvesteeringuid, ehk vara soetamist, kui ka finantsinvesteeringuid, ehk õiguste ja kohustuste ostmine, tulu saamise eesmärgil. Igal investeerimisviisil on oma riskid ja tasuvus, peamiselt kehtib reegel, et mida suurem on risk seda suurem on ka tasuvus. Selle järgi saab igaüks valida endale sobiva investeerimisviisi kuhu oma vaba raha paigutada. Investeerimisega alustades on tähtis läbi mõelda enda strateegia, kui pikaks ajaks soovitakse investeerida ning milline on riskitaluvus. Oluline on hajutada riske, uurida millised makse see endaga kaasa toob või millised on võimalikud kaasnevad lisakulud. Tasub meeles pidada et investeerimine on enamasti pikaajaline protsess ning kiireid suuri tulemusi oodata ei tasu. Tuleb arvestada ka asjaoluga on võib tekkida ka raha kaotus, kui investeeringul ei lähe nii hästi kui soovitud. Investeeringutest saadud tulu maksustamine on reguleeritud Tulumaksuseadusega, mille järgi tuleb teenitud ja välja võetud kasumilt tasuda tulumaks. Maksukohustust saab edasi lükata investeerides läbi investeerimiskonto ning investeeringult laekunud tulu pidevalt uuesti investeerides. Töös kasutatakse uurimismeetodina kombineeritud uurimismeetodit, mis koosneb nii kvalitatiivsest, kui kvantitatiivsest meetodist. Üldkogumiks II pensionisambaga liitunute arv, mis 25. märtsi seisuga oli 753 421 inimest. Üldkogumist saadud valimisse peab kuuluma vähemalt 400 inimest, sellisel juhul on valiidsus 95% ning valimiviga 5%. Sellisel juhul saab tulemusi hiljem üldkogumine üldistades pidada tõeseks. Andmeid kogutakse kirjaliku ankeetküsimustikuga, mis koosneb struktureeritud ja struktureerimata küsimustest. Andmeid analüüsitakse kirjeldava statistika andmeanalüüsi meetodil. Investeerimisteemaline uuring viidi läbi, et saada teada Eesti inimeste teadmised, eelistused, kogemused investeerimise kohta ning leida millistesse investeerimisinstrumentidesse sooviksid nad tulevikus investeerida. Uuringus osales 471 inimest, vanuses 18-69 eluaastat. Uuringu tulemustest selgus, et inimesed hindavad peamiselt oma teadmisi investeerimisest keskmiseks või väheseks. Naiste seas oli kõige rohkem vastanutest hinnanud oma teadmisi väheseks ja meestest kõige enam keskmiseks. Vaid vähesed vastajad said öelda et nende teadmised investeerimisest on head või väga head. Saadud teadmisi hangitakse kõige enam internetist, mis on tänapäeval kõige levinum ja mugavam viis info hankimiseks, kuid veel peale selle raamatutest, loengutest ja koolist. Oma teadmisi investeerimisest oli kasutanud vaid 41% inimestest, kes olid siis varasemalt kuhugi investeerinud. 1Autori arvates peaks investeerimisest rohkem rääkima, mis tekitaks inimestes huvi selle vastu ning nad end ise sel teemal rohkem hariks. Samuti võiks koolides kohustuslikus korras saada algteadmisi investeerimise kohta. Uurides kuhu Eesti inimesed varasemalt oma raha investeerimise eesmärgil paigutanud on, siis kõige suurem osa vastajatest olid investeerinud just aktsiatesse, investeerimisfondidesse või kinnisvarasse. Aktsiatest eelistatakse enim just välismaa ettevõtete aktsiatesse, kuid Eesti börsiettevõtetest olid enamlevinumad Tallink Grupp AS, Tallinna Sadam AS, Coop Pank AS, LHV Group AS ja Tallinna kaubamaja Grupp AS. Ühisrahastusplatvormid tehtud uuringu järgi ei ole Eesti inimeste seas populaarsed, neid olid varem kasutanud vaid väga väike hulk inimesi. Töö aluseks olnud pensionireformi pooldasid 25% vastanutest, vastu olid 25% vastanutest ning neutraalsel seisukohal oli 50% küsitluses osalenutest. Arvamused vastu võetud seadusemuudatuse osas olid erinevad, oli inimesi kes sooviksid kogunenud raha osas ise otsustada, seda investeerides või muudeks kulutusteks kasutades, kui ka neid kes leidsid, et tegemist vastutustundetu või halvasti korraldatud seadusemuudatusega. Kõige enam pooldasid pensionireformi madalamat brutopalka teenivad ja madalama haridusega Eesti elanikud. Sama on näidanud ka varasemad uuringud, et pensionireformi pooldajaid üldistada just madala sissetuleku ja madala haridustaseme järgi ning antud uuring seda kinnitas. Näiteks keskharidusega vastanutest 44% pooldas vastu võetud seadusemuudatust ning põhiharidusega vastanutest 39% Kõrvutades seda kõrgema haridusega vastanute arvamusega, siis doktorikraadiga vastanutest ei pooldanud reformi keegi, samuti magistrikraadiga vastanutest pooldas seda vaid 17%. Varasemad uuringud on näidanud, et kuni pooled teise pensionisambaga liitunud plaanivad sellega ka jätkata, antud uuringust on näha, et see protsent on isegi suurem. 25. märtsiks oli raha välja võtmiseks avalduse esitanud 16.87% teise sambaga liitunutest, antud uuringu põhjal võib järeldada, et lahkujaid on veelgi juurde tulemas, kuna kogutud pensioniraha plaanib tehtud uuringu välja võtta 20% vastanutest. Varasemad uuringutulemusi, mis on näidanud et raha võtavad välja pigem madalama palgalised ja madalama haridusega inimesed, seda kinnitab ka antud uuring. Samuti on teisest sambast lahkumiseks esitanud avaldusi rohkem naised, mida näitab ka antud uuring, et vastanutest kes plaanivad raha välja võtta on suurem osa naised. Tulevikus plaanivad Eesti inimesed enim investeerida just kinnisavarasse, mis on väga mõistlik, kuna sellega kaasneb stabiilne tulu ja väiksemad riskid. Kuna inimeste soov kinnisvarasse investeerida on juba varasemalt suur, võib järeldada, et seda pole tehtud vahendite puudumise tõttu, sest kinnisavarainvesteering nõuab suuremat algkapitali, mida plaanitakse saada nüüd teisest pensionisambast. Aktsiatest eelistatakse tulevikus investeerida enim just välismaa ettevõtete aktsiatesse. Eesti ettevõtete aktsiatest kõige enim sooviksid oma raha paigutada vastanud LHV Group ASi aktsiatesse. Tulemustest võib järeldada, et ühisrahastusplatvormide vähene populaarsus inimeste seas jätkub ka tulevikus, kuna suurem osa vastanutest neid pensioniraha investeerimisel kasutada ei plaani. Alternatiivsetest investeerimisvõimalustest eelistatakse reaalsele kollektsioneeritavale varale krüptovarasid. 13% vastanutest ei soovi tulevikus investeerida. Lõputöö autor leiab, et koostatud uuringuga on lõputöö eesmärk täidetud. The dissertation has been compiled on the topic Long-term investment opportunities as an alternative to funded pensions. The work is compiled in three parts. The third part analyzes the responses to the study and draws conclusions. 3 tables have been added to the work and 21 figures for a better understanding of the results. The dissertation is based on relevant literature, articles and previous research. Keywords: investment, long-term investment, Estonian pension system, pension reform, funded pension, pension pillar II, amendment to the law. The aim of the dissertation is to point out alternative investment methods to the second pension pillar, where money can be invested to earn income, and to study people's knowledge, preferences and experiences of these investment methods to find investment instruments where Estonians prefer to invest their money. In order to achieve the goal of the dissertation, the following research tasks have been set: • to explain the nature of the Estonian pension system and the second pension pillar, and the changes accompanying the reform; • find and explain different investment methods that would be an alternative to the second pension pillar; • to compile the methodology of the empirical research of the dissertation; • create a research tool to conduct a survey of people's knowledge and preferences in investing; • to analyze the answers received and to find in which financial instruments the Estonian people prefer to invest their money. The research method used is a quantitative research method. The general population is people living in Estonia in every age group who have joined the second pension pillar. As of 16 May 2020, the number of people who joined the second pillar is 753 421 according to the statistics of the Pension Center. The dissertation revealed that the knowledge of Estonian people about investing is lower than average. In comparing men and women, men rate their knowledge better than women. 41% of people have been exposed to investing before, and most are invested in shares, investment funds and real estate. In the future, 44% of people would like to earn the most income from real estate investments. 25% of the respondents were in favor of the pension reform on which the work was based, 25% of the respondents were against it and 50% of the respondents were neutral. Estonian residents with lower gross wages and lower education were most in favor of the pension reform.