Veaotsingu aja analüüs toote elutsükli jooksul
| dc.contributor.advisor | Mandre, Andres | |
| dc.contributor.author | Popov, Artjom | |
| dc.date.accessioned | 2024-05-13T10:14:15Z | |
| dc.date.available | 2024-05-13T10:14:15Z | |
| dc.date.issued | 2024-05-13 | |
| dc.description.abstract | Tänapäeval inimesed kõikjal maailmas kasutavad katkematu võrguühendus. Kuna tarbijate ootused elektroonikale kasvavad jätkuvalt, on tungiv vajadus pideva uurimis- ja arendustegevuse järele, et kaotada lõhe võimete ja nõudmiste vahel. Tootmises on protsesside ja remonditööde täiustamine esmatähtis läbitud ühikute suurima saagikuse saavutamisel. Uurimistöö keskendub tõrkeotsingu ajale, et mõõta tõrkeotsingu aja muutumist pärast toote vananemise. Samuti tootmise lõppfaasis ilmnevate valepositiivsete tulemuste uurimine, testimine. Esimeses peatukis kirjeldatakse võrguploki ja selle struktuuri, millest see koosneb ja kuidas need elemendid töötavad. Emaplaat on esmatähtis võrgpploki töös, selle peal on need komponendid: esiosa moodul, protsessor, transiiver, Digi-analoog- ja analoog-digitaalmuundur, võimsusvõimendi ja toiteplokk. Antenna on teine tähtis komponent võrguplokis, sellega saadakse ja saatakse signaali. Filter isoleerib edastatava signaali vastuvõetavast signaalist. Soojuse jaoti jaotab soojust emaplaadist. Teises peatukis, kirjeldatakse veaotsingu statistikat ja meetodikat. OTA (juhtmevaba programmeerimine) testimise alapeatükis kirjeldatakse statistiilised andmed koos graafilise andmetega. Näitakse erinevus kuu järel, kui palju ploki kukkunud testi, milline oli vigade ja valepositiivse statistika. Sageli tabatud vigade alajaotises kirjutatakse millised vead olid kõige levinum. Näiteks: signaali häired, riistvara rike, probleemid toiteallikaga, antenni vale asetus, puuduvad komponendid ja purustatud komponendid. Tõrkeotsingu instrumendi alljaotises antakse kiire ülevaade intrumendile mida kasutatakse veaotsinguses. Tõrkeotsingu protsesside alljaotises räägitakse metoodikast ja protsessist kuidas leitakse vigusid. Esimeseks on probleemi esialgne hinnang, kus üldiselt vaadatakse probleemi hinnangule. Järgmisena tuleb signaali tugevuse ja kvaliteedi mõõtmised ja inseneriosakondade uurimised, kus on kirjeldatud meetodid, mille puhul leitakse vigusid. Valepositiinvse alljaotis on kirjeldanud selle nähtuse üldkontseptsioon, mis on põhised ja miks see ilmub. Meetodide alljaotuses jagatakse meetodid mida kasutatakse tõrgeotsingu aja analüüsiks. Tõrkeotsingu ja remondi ülevaade alajaotuses tehakse statistika analüüsi, kogu elutsüklist. NPIist kuni tootmiseni, septembrist märtsini, kuidas vahetas tõrgeotsingu ja remondi aeg toode algusest kuni praeguse ajani. Millised olid meetodid ja kuidas paranes remont ja tõrgeotsing, kelle au see on. NPI vs Tootmisaja erinevuse alljaotises oli tehtud aja mõõdatused, et näha kuidas erineb NPI ja tootmis aeg. Valepositiivne, selles alljaotuses uuritakse valepositiivse, miks see ilmub just selle toode testimises ja millised võivad olla tagajärjed. Viimases lõigus antakse lahendused, mida saaks kasustada, mille peale peaks pannustama, et parandada tootmise ja tõrgeotsingu aega. Esimene lahendus oleks koostöö teiste meeskondade ja ekspertidega, selle puhul inseneerid saavad leida parima lahenduse ja aru saada kuidas kõik töötab ennei tõrgeotsingu, lihtsalt läbi oma kogemuse jagamisega teise meeskondadega. Teiseks seadmete hooldus, seega saaks lahti mitmest probleemist, mõõtmise ebastabiilsus, mitevajalikust remondist ja raha- ja aegakulust. Kolmandaks on pidev õppimine ja oskuste arendamine, selle puhul saaks uue oskuse väljaõpimist ja toote töö aru saamist. Neljandaks oleks emaplaadi testide rakendamine, see lahendus aitaks veenduda, et emaplaat on ehitatud korrekselt ja töötab, eemaldada mitte vajalik võrguploki kokku pandmist, olukorras kui ei ole teada emaplaadi töö jõudlus, ja aega kulu vähendada. Tarkvarast arusaamine, mängib ka suur rooli tõrgeotsingus, see lahendus aidaks vältida aegaraiskamist ja tõsta effektiivsust. Kahekordne kvaliteedikontroll, aitaks peale plaadi trükitamist vältida inimfaktori, mille puhul võivad vigased plaadid võrguploki saada. Töökoha organiseerimine, selle lahendusega saaks tõsta tõrgeotsingu effektiivsus, kui töötaja saab teha testi oma lauapeal, siis raiskab ta vähem aega, kui ootab töölauda vabanemist, kuna praegusel ajal tõrgeotsinu meeskonnal on kask lauda, kus saab teha testi. Lahendus valepositiivsuse korral aidaks teostada testimis ilma aega raiskamist, retesti ootmiseks. Teostatud analüüs näitab, et tootmisega seotud tõrkeotsing areneb pidevalt, seistes silmitsi uute probleemidega ja nende uurimisega. Probleemi lahendamiseks oleks ideaalne lahendus meeskondade koostöö, teadmiste vahetamine, selle asemel, et teavitada, mida parandada. Samal ajal seadmete hooldus on pikas perspektiivis kulutõhus. Pidev oskuste arendamine on ka suurepärane võimalus tõsta veaotsingu efektiivsust Esitatud lahendused ei ole rakendatavad ainult raadiosagedusliku tootmise ja tõrkeotsingu jaoks, enamikku lahendusi saab teostada mis tahes muus remondikeskuses. Ajaküsimuste mõistmine annaks parimad lahendused, mida kõikjal rakendada. | et |
| dc.description.abstract | Analyzing the performed work it is clearly seen that a lot of the errors were related to a human factor. The most of errors can appear due to handling or inattentive operator as well as software development, where the only one mistake nearly stopped the production. That is why the double quality inspection is a must, the observation on other work usually makes people want to do the performed work better as well as mainboard test implementation. This approach would lead to a cost efficient and less time wasting result. Also troubleshooting on RF units involves a high level of coordination among the teams, especially when it comes to debugging. It has been observed from the time analysis tests that the the communication between teams on early stages took enormous amount of time. To resolve that issue the collaboration of teams would be the perfect solution, the exchange of knowledge, instead of just informing what to fix. Maintenance of equipment is also cost efficient in long perspective. The better the equipment works, the more troubleshooting it can perform. The same with the organazing of the working place, employee should understand that his/her work is appreciated, only in that case the troubleshooting performance will increase. Constant skill development is also a great opportunity to increase the efficiency of troubleshooting, the more experienced employee is, the more performance he/her can provide. Solutions that are presented are aplicable not only to an RF production and troubleshooting, most of the solutions could be executed in any other repair center. The understanding of time issues would give the best solutions that can be implemented anywhere. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5121 | |
| dc.language.iso | en | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Electronics | |
| dc.subject | Radio frequency | |
| dc.subject | RF Units | |
| dc.subject | 5G | |
| dc.subject.other | Elektritehnika | |
| dc.title | Veaotsingu aja analüüs toote elutsükli jooksul | |
| dc.title.alternative | Troubleshooting time analysis throughout the product life cycle | |
| dc.type | lõputöö |