Hooldustöötajate tööstress ja võimalik läbipõlemine

Abstract

Aastast 2020 levis uus koroonaviirus (Covid-19), mis muutis mõne kuuga paljude inimeste elusid. Enim mõjutas see eakaid ja abistavate kutsealade töötajaid nii tervishoiu- kui hooldustöötajaid, kes uutes tingimustes leidsid end eriti raskes olukorras. Ülemaailmse pandeemia tõttu tekkinud muutused ja piirangud suurendasid negatiivseid emotsioone ja tekitasid ärevust. Töötajate igapäevaeluga toimetulek ja tavapärane rutiin on häiritud. Lõputöö teema on aktuaalne selle tõttu, et töötades psüühiliste ja füüsiliste probleemidega inimestega ja väliskeskkonnast tuleneva riski tõttu tekib hooldustöötajal vaimse ülekoormuse oht ning tööstress, mis võib viia läbipõlemiseni. Lõputöö eesmärk on analüüsida hooldustöötajate tööstressi ja võimalikku läbipõlemist tulenevalt töö eripärast, keskkondlikest aspektidest või Covid-19 mõjust ning pakkuda välja tööstressi ennetamiseks soovitused. Lõputöö eesmärgist lähtuvalt on autor seadnud järgmised ülesanded: • anda ülevaade tööstressi ja läbipõlemise analüüsivast kirjandusest, stressi teooriast, hooldustöö olemusest ning hooldustöötaja rollist abistamistöös; • analüüsida hooldustöötajate arusaama tööstressist, läbipõlemisest, nende seost töökohaga ja tööstressi ennetamise viise; • tuua välja tööandja poolt võimalikud lahendused tööstressi ennetamiseks hooldustöötajate pilgu läbi; • analüüsida saadud andmete põhjal tööstressi ja läbipõlemist põhjustavaid aspekte (k.a Covid-19) hooldustöötajate seas. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset uurimisviisi. Andmekogumise meetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Valimiks olid kaheksa erinevates Lõuna-Eesti hooldekodudes töötavat hooldustöötajat. Uuringust tuli välja, et suurem osa hooldustöötajatest tunneb stressi ja läbipõlemise võimalikke aspekte ning oskab hinnata nende olemasolu enda töökeskkonnas ja hooldustöös. Hooldustöötajad tõid esile stressitekitavamatest aspektidest töökoormust. Nende arvates on klientide arv ühe hooldustöötaja kohta suur ning suurem osa oma vahetuse ajast ollakse üksi. Samuti tõid nad esile psüühikahäiretega klientidega seotud väljakutsed, millega nad peavad igapäevaselt hakkama saama ning see tekitab jõuetust. Uuringust selgus, et hooldustöötajate töökeskkonnas tuntakse puudust ressurssidest. Pandeemia (Covid-19) ajal on see eriti teravamaks muutunud ning ressursside nappus tekitab töötajates rahulolematust. Ilmnes, et respondentidel on hirm nakkusohtlikkuse ees ning pidevad testimised on kurnavad. Enamik hooldustöötajatest tõi esile probleemina vähese tööalase toetuse. Uuringust selgus, et hooldustöötajatele valmistab pettumust meeskonna tunnetuse puudumine ning teiste ametkondade personali poolt tulenev eelarvamuslik suhtumine hooldustöö erialasse. Positiivsena toob autor esile hooldustöötajate pühendumuse töösse, positiivse meele ning mõnede puhul ollakse rahul oma tööga ja töökeskkonnaga.

From 2020, a new Coronavirus (Covid-19) spread, which changed many lives in a few months. It mostly changed the lives of the elderly and the lives of caregivers and health care workers. Who found themselyes in a particularly difficult situation and in the new circumstances. The worldwide changes and limitations caused by the pandemic increased negatiive emotions; and caused anxiety. Employees` daily lives and normal routines are disrupted. The thesis topic is relevant because working with people with mentaal and physical problems and the risk from the external environment puts the caregiver at risk of mentaal overload; and work stress, which can lead to burnout. The aim of the thesis ist o analyze the work stress and possible burnout of caregivers due to the natuure of the work, the environmental aspects or the impact of Covid-19 and to give possible recommendations for the prevention of work-related stress. Based on the aim of the thesis, the author hass et the following tasks: • to give an overview of the analytical literatuure on work stress and burnout, the theory of stress, and the natuure of the caregivers work and the role of the caregivers in the relief work: • to analyze caregivers perception about work-related stress, burnout and their connections with workplace and ways to prevent work-related stress; • to point out possible solutions for the prevention of work-related stress for caregivers by the employer; • analysing the causes of work-related stress and burnout on the basis of the data obtained (including Covid-19) among caregivers. A qualitative research method was used to achieve the goal of the thesis. Method for data collection was semi-structured interviews. The sample consisted of eight diferent caregivers working in Southern Estonian nursing homes. The study found that most caregivers knows aspects of burnout and stress and is able to assess their presence in their own work environment and in their work. The caregivers highlighted the most stressful aspects is the workload. In their view, it is the number of customers per caregivers is high and most of their shift time they work alone. They also highlighted the challenges they face with clients with mentaal disorders with whom they deal on a daily basis and this causes weakness. The study found that caregivers lack Resources. This is especially true during a pandemic (Covid-19). It has become more acute and the scarcity of Resources is confusing for staff. It turned out that respondents have fears of infectivity and constant testingi s exhausting. Most of the caregivers pointed out a pproblem at work, which is a lack of support from work. In the study it turned out that caregivers are disappointed by the lack of teamwork and the prejudiced attitude of ohter staff towards the professioon of nursing. Positive things that author can highlight are the commitment of caregivers to work, positiive minds and that some are satisfied with their work and work environment.