Pensionireformist tingitud finantsotsused KPMG Baltics OÜ näitel

Alates 2021. aastast on pensionireform ja investeerimine üle Eestilist populaarsust kogunud. Pensioni reformis viidi sisse muudatus, mis seisnes II pensionisamba vabatahtlikuks muutumisega.
Lõputöö raames selgitati välja ettevõtte KPMG Baltics OÜ raamatupidamise- ja auditiosakonna töötajate otsused seoses pensioni teise samba reformiga, teadmised pensioni II sambast ning töötajate finantskirjaoskuse tasemest üldiselt. Esimeses peatükis anti ülevaade pensioni süsteemist välja võetud raha investeerimise võimalustest. Teises peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodika, selgitatud uurimuse olemust, kirjeldatud andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodit, uuringu läbiviimise protsessi ja valimi kujunemist. Kolmandas peatükis anti ülevaade uuringu tulemustest ja analüüsist. Samuti toodi välja järeldused ja ettepanekud raamatupidamise- ja auditiosakonna juhtidele.

Uuringu läbi viimiseks koostati ankeetküsitlus, mille jaoks koostati ankeetküsimustik. Küsimustik edastati elektrooniliselt töötajatele töömeili kaudu. Küsimustiku küsimused koostati lõputöö teoreetiliste punktide käsitluse järgi. Küsimustikus oli vaatluse all kolm suurt teemagruppi: pensionireform, investeerimine ja riskivalmidus. Küsimustikku analüüsiti kirjeldava statistika abil ning lõputöös kasutati empiirilise uuringu läbiviimiseks valdavalt kvantitatiivset meetodit. Uuringu tulemuste illustreerimiseks koostati jooniseid ja tabeleid. Kokku vastas küsimustikule 56 töötajad kahe osakonna peale kokku, mis moodustab kogu valimist 54,90%.
Uuringu tulemused esitati teemade kaupa. Esmalt analüüsiti pensionireformist tingitud töötajate otsuseid ning teadmisi ja hinnanguid üldiselt pensionireformi muudatuste osas. Teiseks analüüsiti töötajate finantskirjaoskuse ja säästmisharjumuste hoiakuid ning viimaseks töötajate riskivalmidust investeerida erinevatesse varaklassidesse. Tulemuste analüüsi järel toodi välja järeldused ja ettepanekud. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et keskmine vanus vastanute põhjal mõlema osakonna arvestuses on 29 aastat. Kõrgharidus ehk bakalaureuse ja magistrikraad on omandatud kokku 76% vastanutest (55% bakalaureuse ja 21% magister). Üldiselt pidasid töötajad enda teadmisi seoses pensioni II sambaga headeks või väga headeks, et saab öelda, et töötajad on kursis, Eestis kehtiva pensioni süsteemi muudatustega.

Tulemuste põhjal saab öelda, et pigem ei ole töötajad rahul või võtavad neutraalse hoiaku otsusele muuta pensioni II sammas vabatahtlikuks. 95% töötajatest jätkas pensioni II sambasse kogumist vana süsteemi jätkates ning 5% tegi pensioni II sambast väljamakse. Väljamakstud raha eest osteti aktsiaid ja kinnisvara. Töötajad näevad, et finantskirjaoskusel ja finantsotsuste vahel on seos ehk kui inimesel on omandatud finantsalane haridus, siis teeb ta ka pikaajalisi ja läbimõelduid finantsotsuseid. Töötajad hindavad enda investeerimisalaseid teadmisi pigem headeks ja väga headeks. Uuringu põhjal hindasid 21-30. aastased isikud, et nende investeerimisalased teadmised tulenevad koolist, töökohast ja seejärel loengutest ja koolitustest. 31-56. aastased isikud hindasid, et nende investeerimisalased teadmised tulenevad töökohast, koolist ja seejärel loengutest ja koolitustest. Headest investeerimisteadmistest tulenevalt on töötajatel ka valmisolek investeerida raha säästude arvelt. Kõige populaarsemad varaklassid, millesse vastanud investeeriksid on aktsiad, kinnisvara ja fondid. Riskianalüüsist selgus, et ettevõtte töötajad ei ole väga riskialtid investeerima kõrge riskiga varaklassidesse.

Uuringu tulemuste põhjal tehti järeldusi ja esitati ettepanekuid KPMG Baltics OÜ raamatupidamise- ja auditiosakonna juhtidele. Ettepanekuna toodi välja lisakoolituste tegemine töötajate finantskirjaoskuse parendamiseks. Kui mõlema osakonna juhatused võtavad välja toodud soovitusi arvesse ning viivad töötajate seas läbi täiendavaid koolitusi teemadele, mis vajavad veel arendamist, siis võiksid töötajate enda arvates muutuda nende teadmised veelgi paremaks või saada kinnitust juba olemasolevatele teadmisele.

The thesis was written on the topic financial problems arising from the pension reform on the example of the accounting and audit department of KPMG Baltics OÜ. The thesis examines the reform of the second pillar, the possibilities of investing in different asset classes and the risks associated with them. These areas need to be studied, as people increasingly want to manage pension assets independently, but do not have sufficient knowledge and skills on how and where to invest their pension assets. A survey conducted by BestCredit (Kreek, 2021) revealed that tens of thousands of people simply spend the money of the II pillar. Under the new pension system, an individual will be able to manage his or her’s own pension assets and, as a result, the responsibility for the pension assets falls solely on him or her. The study is conducted within this company, as the targeted departments employ individuals with advanced degrees in finance. The research aims to investigate the financial decisions made by these highly educated professionals working in the field of economics. The aim of the thesis is to provide a comprehensive analysis of decision-making among employees within KPMG Baltics OÜ's Accounting and Audit Department in relation to the reform of the second pension pillar and the general financial literacy of the employees and based on the results to draw conclusions and make suggestions to the management of both departments to improve the financial literacy of the employees. To achieve the objective, the following tasks have been set: • identify the investment opportunities and risks of the money released from the second pillar of the pension scheme and develop a methodology for an empirical study; • to map and analyse the financial decisions of KPMG Baltics OÜ's accounting and audit department staff in relation to the reform of the second pension pillar; • to draw conclusions and, if necessary, make proposals to the management of KPMG Baltics OÜ to improve the level of financial literacy of its employees.

The empirical study is carried out using a predominantly quantitative method. Through the quantitative method it is possible to deal with information that can be expressed in numerical terms. A deductive approach, i.e. moving from the general to the individual, was used to conduct the empirical study. The method of data collection was quantitative and a questionnaire survey was used to collect data. The general population of the empirical study is the employees of the Accounting and Audit Department of KPMG Baltics OÜ.

Based on the overall results, it can be concluded that the employees of the accounting and audit department: • are aware of the changes in the pension pillar II; • are aware of the information provided by the Accounting and Investigations and were aware of the pension contributions; • not support the decision to make Pillar II voluntary; • have a very good and satisfactory knowledge of investment; • find a link between higher education and financial decisions; • are not very risk averse to investing in risky asset classes; • are willing to use savings to invest money; • value market and liquidity risk most when investing; • rate cryptocurrencies and crowdfunding as the riskiest asset classes; • make long-term and considered financial decisions.

As a recommendation or suggestion, it is recommended that department heads focus on developing staff knowledge. While the survey shows that staff knowledge is sufficient and rather very good, it also reveals that some staff are not confident on issues such as investment or the reform of the second pillar of the pension scheme and would still need additional training/lectures. As the personal development of employees is important in the company, training on new laws and changes could take place on a quarterly basis to ensure that all employees are aware of the new procedures and understand them collectively.