Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS

Kuupäev

2024-01-05

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Käesoleva bakalaureusetöö „Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS“ eesmärgiks oli leida ettevõtte laoprotsessides kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud, mille abil suurendada töökindlust, sujuvat kauba käitlemist ning tagada täpne kauba- ja infoliikumine. Lõputöö ajendiks oli laoprotsessides esinevad probleemid, mis on seotud süsteemi puudumisega: varude ebatäpsus, kaupade kadumine, ruumipuudus. Antud probleemid mõjutavad kogu organisatsiooni igapäevatööd, omavahelisi suhteid ning kliendirahulolu. Uurimisobjektiks olev ettevõte peab oma eeliseks tootmiseks kasutatavaid tehnoloogilisi seadmeid ning klientidele lubatud lühikesi tarneaegu. Sellegipoolest ei ole võimalik komponentide puudujääkide, protsessides esinevate kitsaskohtade ja edasilükatud tarneaegade tõttu tagada rahuldust pakkuvat klienditeenindust. Pikaajaline konkurentsivõimeline tegutsemine eeldab pidevat protsesside vaatlust, mõõtmist ja pidevat parendamist. Töös kvalitatiivse meetodina kasutatud protsesside kaardistamine osutus tõhusaks, eesmärk sai täidetud ning töö käigus täideti kõik püstitatud uurimisülesanded. Läbi olemasolevate laoprotsesside vaatluse ja hetkeolukorra kaardistusele oli võimalik leida kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud. Ettepanekute tegemisel on toetatud erialalistele teadusartiklite ja raamatute infole, kus on mainitud laotoimingute juhtimise vajalikkust, tehnoloogilisi võimalusi efektiivsuse suurendamiseks ja uurimistulemusi sarnaste probleemide lahendamiseks. Samuti on ettepanekute tegemisel võetud arvesse ettevõtte eesmärke, võimalusi ning väärtusi, mis oleks antud ettepanekutega kooskõlas. Uus protsessiskeem modelleeriti ARIS tarkvaras. As-is protsessi kaardistamise teel jõuti järeldusele, et suur osa probleemidest on seotud manuaalse kaubakäitlemisega, läbi mille pole võimalik tagada täpset ega läbipaistvat tegutsemist. Samuti puudub kindel protsesside läbiviimismeetod. Laotöötajad lähtuvad isiklikest kogemustest, harjumustest ja eeldustest. Andmete manuaalsest sisestamisest suurenevad vastuvõetud kaupade veamäärad, läbi mille pole süsteemis kajastatud andmed usaldusväärsed. Tihti hilineb kaupade arvele võtmine (või ununeb) ja võetakse vastu valesid tooteid või koguseid. Samuti kasutatakse hoiukohtade loomisel suvalisi hoiukohti ning lähtutakse eeldusest kaup hiljem üles leida. Töö käigus mõõdetud komplekteerimiskiiruse tulemustest selgus, et antud meetodi kasutamine pole tulemuslik ning suur osa 42 ajast kulub hoiukohtade leidmisele (50-70%). Samuti kasutatakse kaupade hoiustamiseks suvalisi erimõõdulisi pakendeid (kaste, karpe, purke, topse), mille markeerimiseks puudub kindel standard. Tuginedes uuringu käigus leitud kitsaskohtadele, pakkus autor töökindluse ja infotäpsuse saavutamiseks välja järgmised parendusettepanekud: • Vajalik on andmeterminalide kasutuselevõtt, mis võimaldaks vähendada manuaalsest kaubakäitlemisest tulenevaid inimlike vigu, suurendada käitlemiskiirust ning pakkuda läbipaistvaid ja täpseid andmed kogu tarneahelale. • Kaupade kadumise vältimiseks tuleks kaubaartiklid siduda hoiukohtadega. Läbi süsteemsete hoiukohtade loomise on võimalik vähendada komplekteerimisele ja hoiukohtadele paigutamisele kuluvat aega ning kasutada laopinda efektiivsemalt. • Komplekteerimiskiiruse suurendamiseks kasutada noppekäske, mis lihtsustab ja optimeerib protsessi ning aitab hoida laovarud aktuaalsena. • Laotoimingute registreerimine ERP süsteemis, läbi mille oleks tagatud kauba arengufaas kogu tarneahelale ning puuduks vajadus laotöö kontrollimiseks. • Luua ettevõtte eesmärkidega kooskõlastatud tulemusmõõdikud (pidevaks parendamiseks). • Töötajatele uue protsessi tutvustamine ning vajadusel töötajate juhendamine või koolitamine. Läbi eelnimetatud parenduste on võimalik suurendada töökindlust, andmete täpsust ning töö kiirust. Lisaks väheneb ebavajalike tegevuste arv. Saavutatud ajakokkuhoid ja andmete täpsus võimaldab efektiivsemat tegutsemist ja pakkuda konkurentsivõimelist klienditeenindust. Antud töö ei keskendu parendusettepanekute tulemusanalüüsile, kuid seda on võimalik käsitleda tulevastes uuringutes.


The aim of this bachelor's thesis "Warehouse process mapping and improvement proposals in the company Kitman Thulema AS" was to identify bottlenecks in the company's warehouse processes and to propose improvements, increase job reliability, smooth handling of goods and to guarantee accurate movement of goods and information. The motives behind the thesis were the existing problems in warehouse processes, which are related to the lack of a system including inaccuracy of stocks, loss of goods and lack of space. These problems affect the outcomes of the entire organization, mutual relations and customer satisfaction. Kitman Thulema AS considers the technological equipment used for production and short delivery times promised to customers to be its advantage. However, it is not possible to meet customer needs due to component shortages, process bottlenecks and delayed delivery times. A sustainable long-term competitive business operation requires consistent process monitoring, evaluation and consistent improvement. The qualitative method used for mapping the processes turned out to be effective: the goal was achieved, and all the set research tasks were completed. By monitoring current processes of the warehouse and mapping its current state, it was possible to identify bottlenecks and offer improvement proposals. The author has used references for improvement proposals from scientific articles and books, which mention the necessity of managing warehouse operations, technological possibilities for increasing efficiency, and research results for solving similar problems. The goals, possibilities and values of the company have been taken into consideration when making proposals. The new process map was modelled in the ARIS software. An As-is process mapping led to conclusion that large part of the problems is related to manual handling of goods, through which it is not possible to ensure accurate and transparent action. In addition, there is no standardized method for process handling. Warehouse employees act on personal habits, experience, and assumptions. By entering data manually, there are increases of inaccuracy in goods received, that also lead to unreliable data in the system. In the receiving process the immediate action is often postponed (or forgotten) and the wrong products/quantities are received. By monitoring picking efficiency, it turned out that random storage locations are used to store received goods. It is assumed that the goods can be found later by using memory. The measurement proved this guessing 44 method to be ineffective and the majority of the time (50-70%) is spent on searching of the goods. In addition, packages of all sizes, dimensions and shapes (boxes, cans, cups) are used for storing, and there is no definite standard for marking them. Based on the bottlenecks found during the study, the author proposed the following improvement proposals to achieve reliability and information accuracy: • The implementation of barcode scanners is necessary to reduce human errors resulting from manual goods handling, increase workflow and to provide transparent and real-time data to the entire supply chain. • In order to avoid the loss of goods, the goods should be tied to the storage locations. By creating of systematic storage locations, it is possible to reduce the time required for order picking and storing process and to use the warehouse space more efficiently. • Use digital picking lists to increase picking speed to simplify and optimize the process and to help to keep the stock accurate. • Registration of warehouse procedures in the ERP system, to make product development data available for the entire supply chain and to lose the need to check warehouse processes. • Implementation of performance metrics aligned with company goals (for continuous improvement). • Introducing the new process to the employees and, if necessary, mentoring or training the employees. Through previously mentioned improvements, it would be possible to increase reliability, data accuracy and workflow. In addition, the number of unnecessary activities can be reduced. The achieved time savings and data accuracy enable more efficient operation and offer competitive customer service. This work does not focus on the performance analysis of improvement proposals, but this can be addressed in future research.

Kirjeldus

Märksõnad

Transport

Viide