Kriminaalhoolduse vajalikkus ja õigusrikkujate toimetuleku probleemid tänapäeva ühiskonnas
| dc.contributor.advisor | Kirs, Jaanika | |
| dc.contributor.advisor | Krivan, Kaja | |
| dc.contributor.author | Rumessen, Maila | |
| dc.date.accessioned | 2023-05-05T06:33:02Z | |
| dc.date.available | 2023-05-05T06:33:02Z | |
| dc.date.issued | 2023-05-03 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva lõputöö eesmärk oli hinnata õigusrikkujate toimetulekut ja analüüsida kriminaalhoolduse vajalikkust meie ühiskonnas. Eesmärgi täitmisel oli ülesandeid, et leida seoseid õigusrikkuja vaimse tervise ja peresuhete osas enne ja peale kinnipidamisasutust. Selleks uuriti Sigmund Freudi psühhodünaamilisele teooriat ja viidi läbi intervjuud. Hoolimata sellest, et kuritegevuste arv on langevas trendis, siis on antud teema vägagi oluline terve ühiskonna jaoks. Turvalise elukeskkonna jaoks on tarvis hästitoimivat õigussüsteemi, kus on edukalt reguleeritud ka kriminaalhooldus. Tänapäeval mõistetakse ühiskonnas kriminaalhooldust, kui käitumise parandust õigusrikkujatele, kuid tegelikult ei teadvustata, mis selle taga tegelikult toimub. Meie süsteemis pööratakse tähelepanu karistatute retsidiivsuse vähendamisele, aga 2019. a andmetel kuulati 43% tugiteenust kasutajatest uue kriminaalasja raames üle, mis viitab retsidiivsuse juurde naasmisele. Paratamatult tekib küsimus, milline peaks olema karistuse mõju õigusrikkujale, et ta enam kuritegevuse juurde ei naaseks. Või kust on saanud üldse algus tema kuritegevuslikul teel. Tagajärgedega on alati keerulisem tegeleda, seepärast tuleks pöörata tähelepanu hälbivale käitumisele. Kuna inimesed, nende väärtushinnangud ja eluviisid on igatpidi väga erinevad, siis ei õnnestu süsteemselt aru saada, et kuidas karistuse sisu ja olemus kellelegi mõjub. Õigusrikkuja võib oma karistuse eesmärki hoopis teisiti mõista või tunnetada, kui need, kes on karistuse määranud ja vajalikuks pidanud. Seega peaks õigussüsteemis aina rohkem tähelepanu ja ressursse suunama ennetustööle. Psühhodünaamiline teooria rajajaks on Sigmund Freud ja selle teooria kohaselt mõjutavad lapseeas kogetu ja ka alateadvus isiksuse arengut. Lähtudes antud teooriast on ühiskonnas tekkinud palju vaimse tervise probleeme, millele ei pöörata väga tähelepanu. Siinkohal saab kindlasti teha väga palju ennetustööd, mis on suunatud lapsevanematele. Teadmatusest on tehtud vigu, mis jäävad inimesi saatma terveks eluks ja mis mõjutavad vägagi palju inimeste edasist elu. Vaadeldes kriminaalhooldust, siis on olemas nii kitsam kui ka laiem tähenduslik seletus. Kitsamas tähenduses teostab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse üle järelevalvet ning kontrollib kohustuste täitmist, mis on kohtu poolt toime pandud. Samal ajal peab õigusrikkuja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Laiemas tähenduses on kriminaalhooldaja roll olla sotsiaalne abi, koos järelevalve ja kontrolli teostamisega. Tahetakse tagada, et süüdimõistetu tuleks ühiskonnas toime ning seeläbi vähendada kuritegevust. Soovides kriminaalhooldusaluse kriminaalset käitumist muuta ning juhtida ta õiguskuulekale teele, tuleb kasutada kriminaalhooldajal oma töös töövahendeid ning meetodeid, mis on õpitud sotsiaaltöö osana. Kriminaalhooldaja ressurssideks on õigusrikkuja ise, tema ümber olev lähi võrgustik ning koostöö erinevate ametkondadega. Lõputöö tehti kvalitatiivsel meetodil ning uuringu läbiviimiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Uuringu valim jagunes kaheks: kriminaalhooldajad ja õigusrikkujad. Andmete kogumiseks võeti kasutusele lisaks kirjanduslikele allikatele ka pikaajalist varjatud vaatlust inimeste väljaütlemiste osas, millest tehti ka üldistavad kokkuvõtted. Andmeid koguti 2023. a märtsis. Intervjuude analüüs andis väga hea ülevaate, kuidas on omavahel seotud inimeste lapsepõlv, suhted lähedastega ja kui oluliseks kujunevad sõprussidemed. Samuti on selge, et iga kriminaalhooldaja suudab läheneda probleemile erinevalt ja kõik taandub lõpuks inimsuhetele. Selleks, et meie ühiskonnas oleks võimalikult vähe õigusrikkumisi, tuleb alustada ennetustööd juba lapsevanematele, kes saaksid aru ja mõistaksid kui oluline on lapsele tähelepanu jagamine. Lapsepõlves kogetu paneb aluse tervele ülejäänud elule. Edukas kriminaalhooldaja suudab luua kontakti ja olla suurepärane nõustaja ja teejuht. Kokkuvõtvalt saab öelda, et väga palju vaja tööd teha inimeste vaimse tervisega. Selleks, et õigusrikkuja ei satuks uuesti süsteemi, tuleb ka anda võimalus varakult abi saamiseks. Igasugune ennetustöö vägivalla ja varavastase kuritegevuse suhtes muudab karistuste osakaalu ja kriminaalhooldaja tööd kergemaks. Kui inimene saab abi juba enne kui kuritegevus on tehtud, siis jääks ära hilisem tagajärgedega tegelemine. | |
| dc.description.abstract | The purpose of this thesis was to find out the need of criminal care, and to investigate the offender’s coping abilities and their mental health. The thesis includes an analysis which has been conducted in a qualitative way based on interviews. One can explain the meaning of criminal care in two ways. A more detailed description would be that a probation officer provides supervision over an offender and ensures that the responsibilities, which have been declared by the court are being followed. Additionally, the offender must not commit any new crimes. In a broader way, the probation officer’s role is to provide social help alongside supervision and checks. The main aim of providing social help is to determine and remove the circumstances that caused the offender’s behavior. The base of this thesis is a psychodynamic theory, created by Sigmund Freud. According to this theory the experiences one goes through in their childhood, along with their subconsciousness affect the development of one’s personality. Freud states that the center of one’s being is their subconsciousness, which is something that a person is not actively aware of. To conduct the research portion of this thesis, a half-structured interview was used. The analysis is empirical and critical. The sample of this research consisted of two parts: probation officers and offenders. Five probation officers and three offenders participated in this research. In addition to literary materials, long-term secret observations allowed statements to be gathered, which have been used to make general summaries. The analysis of the interviews gave an overview how someone’s childhood, and relationships with loved ones are tied together and how important friendships can become. In order for our society to have the least amount of criminal offenses, you have to start from preventative work. According to Sigmund Freud’s psychodynamic theory, anything you go through in your childhood will determine how the rest of your life will develop. A successful probation officer is able to create rapport and be an excellent counselor and guide. In conclusion, in order for the offender to not end up in the system again, you have to provide an opportunity for them to get help early on. Any sort of preventative measures towards violence and crime against property, changes the proportion of penalties and makes a probation officer’s job easier. If someone gets help before committing a crime, then there is no need to deal with the consequences afterwards. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4526 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö::Õigusrikkujate resotsialiseerimine | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö | |
| dc.subject.other | Sotsiaaltöö | |
| dc.title | Kriminaalhoolduse vajalikkus ja õigusrikkujate toimetuleku probleemid tänapäeva ühiskonnas | |
| dc.title.alternative | The necessity of probation supervision and subsistence of offenders in today's society | |
| dc.type | lõputöö |