Olmejäätmete sorteerimisjuhend
| dc.contributor.advisor | Vilms, Monica | |
| dc.contributor.author | Randmaa, Alise | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T09:33:44Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T09:33:44Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Eestis leidub vähe erinevaid kokkuvõtlikke olmejäätmete sorteerimise juhendeid. Sealjuures on tavakodanikul neid internetist üsna keeruline leida. Leitavad juhendid ei ole alati asjakohased, sest kehtivad vastava valla või linna kohta, kus need on välja antud. Enamus juhtudel ei ole juhendites kajastatud kõiki kodudes tekkivaid jäätmeliike või esineb neis muid olulisi puudusi. Seetõttu ei ole inimesed alati teadlikud, milliseid jäätmeliike nad eraldi sortima peaks ning kuhu need viima. Olulisemaid seadusakte, mis määravad milliseid jäätmeliike peab kodumajapidamistes eraldi koguma, on käesolevas lõputöös ka käsitletud - „Jäätmeseadus“, „Pakendiseadus“ ja „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ määrus. Määrusest tulenevalt peab tekkekohas liigiti koguma vähemal kolmeteist erinevat jäätmeliiki. See teadmine võeti lõputöö käigus valminud olmejäätmete sorteerimisjuhendi koostamise aluseks. Pakendiseaduse ja Jäätmeseaduse mõistetega selgitati erinevate jäätmete ja jäätmeliikide olemust ning toodi välja jäätmete taaskasutuse viisid. Lõputöös analüüsitakse erinevaid Eesti ja välismaa jäätmete sorteerimisjuhendeid. Enamus juhendeid leiti kasutades Google otsingumootoris erinevaid otsingusõnu – „olmejäätmete sorteerimisjuhend“, „jäätmete sorteerimisjuhend“, „how to sort waste“, „abfall sortierhilfe“. Igat juhendit analüüsiti ning toodi välja selle kujunduse positiivsed ja negatiivsed omadused. Eesti juhendid olid üldjuhul rohke tekstiga ning väheste illustratsioonidega. Tihtipeale ei olnud värvivalik kõige parem või oli seda liiga palju, mis muutis teksti lugemise raskemaks. Lisaks oli tekst kohati liiga väike ning edastatavat infot raske lugeda. Välismaised juhendid olid paremad, sest nendes oli kasutatud rohkem illustratsioone, mis teeb juhendi huvitavamaks aga samal ajal informatiivseks. Ka värvivalik oli üldjuhul paremini läbi mõeldud ning vastavalt juhendile seotud ka kindla jäätmeliigiga. Selgus, et juhendeid on väga mitmesuguseid ja erineva otstarbega. Enamus olid suunatud mingile kindlale linnale, asutusele või perioodile. Olmejäätmete sorteerimisjuhendeid leidub Eestis väga vähe ning olemasolevaid on raske leida. Tänapäeval kasutatakse internetist erinevate allikate ja info otsimiseks otsingumootoreid. Enamus juhtudel annab otsingumootor soovitud tulemus. Eesti olevaid sorteerimisjuhendeid Google 39 otsingumootorist otsides, olid tulemused üsna üllatavad. Sõna „olmejäätmete sorteerimisjuhend“ ei andnud mingeid tulemusi. „Jäätmete sorteerimisjuhend“ andis antud juhul kõige enam erinevaid ootuspäraseid tulemusi. Leitud juhendid olid kujunduselt siiski üsna kesised ning kehtisid vastava haldusala territooriumi kohta. Sellest tulenevalt toimus juhendite otsimine linnade ja valdade kodulehtede kaudu, sest eelnevalt leitud juhendid pärinesid just omavalitsuste kodulehtedelt. Tallinna linna koduleht suunas lõpuks Keskkonnaministeeriumi kodulehele. Vastaval lehel leidus paar uuemat ning asjalikku sorteerimisjuhendit. Sellest olenemata võttis soovitud juhendini jõudmine väga palju aega. Tavakodanik, kes jäätmeid peaks sorteerima ei leiaks ise suure tõenäosusega midagi üles kui tal ei ole eelnevaid teadmisi võimalikest allikatest. Selleks, et jäätmekäitlus saaks toimida seadusepäraselt ja oleks kodanikule mugav, peab sorteerimisjuhend olema kõigile kiiresti ja kergesti leitav. Algne olmejäätmete sorteerimisjuhendi idee kujunes töö käigus täiesti teistsuguseks. Soovitud A4 formaadis juhendi koostamine langes välja. Ilmnes, et kogu vajalik info ei sobi ega mahuks ühele lehe poolele ära. Sellest tulenevalt otsustati juhend teha voldiku stiilis, mida eelistas ka MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit. Olmejäätmete sorteerimisjuhendi lõplik variant on voldiku stiilis A4 suuruses juhend. Voldikus on kirjeldatud kodumajapidamistes liigiti kogutavad jäätmeliigid. Iga jäätmeliigi juures on märge kuhu antud jäädet viia saab. Vähem tuntumad jäätmete äraviimise kohad on piltidena juhendis ära toodud ning täpsustuseks on juurde lisatud näiteid võimalikest jäätmetest mida antud kohta viia saab. Inimeste motiveerimiseks ning harimiseks on lisatud tabel, mis näitab Eestis tekkivatest jäätmetest Eestis ja välismaal tehtavaid tooteid, materjale ja aineid. Juhendis olev kaart visualiseerib, millistesse riikidesse antud jäätmeid ringlussevõtuks eksporditakse. Lõputöös püstitatud eesmärk koostada sorteerimisjuhend kodumajapidamistele sai täidetud ja loodetavasti järgnevate aastate jooksul on näha, kas „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ määruses hiljuti tehtud muudatused toovad kaasa jäätmete liigiti kogumise mahu suurenemise. | et |
| dc.description.abstract | In Estonia 300 – 400 kg of household waste per person is generated annually. In wealthier countries people consume more and thereby the amount of household waste is bigger. It can therefore be concluded that in the future together with the increase in people’s living standard and growth of prosperity waste generation will also increase. Municipal waste separate collection obligations and conditions have tightened over the years. Unlike many other countries, Estonia did not have any comprehensive illustrative household waste sorting guides in the year 2015. Residents were not motivated to put together a guide for themselves from a variety of instructions to form a complete picture of the municipal waste segregation. The main goal of this graduation thesis is to develop a household waste sorting guide that includes all classifications of municipal waste that must be collected separately. This guide will be published on the homepage of the Estonian Waste Management Association. The thesis provides an overview of the Waste Act, Packaging Act and Municipal Waste Sorting Procedures and Basis of Classification of Sorted Waste Regulation. Different Estonian and foreign household waste sorting guides are analysed and the overview of the places is given where municipal waste can be taken. The last part of the thesis presents the household waste sorting guide, which has been put together by studying and analysing various information and materials. The analysis of household waste sorting guides revealed that the manuals in the Estonian language are not very good, and they are difficult to find. According to the Regulation at least thirteen different sorts of waste must be collected at the waste source. This knowledge was the basis of the completion of the household waste sorting guide, presented in the thesis. Different regulations were used to complement and specify the guide. The final version of the household waste sorting guide is in the form of an A4-size brochure. The brochure shows which household waste sorts could be collected separately. Each type of waste is 41 presented in a table indicating the place where it can be taken. There are pictures of less well-known waste removal places in the guide together with the examples of waste types that can be taken there. To educate and motivate people a table, showing the products, materials and substances made in Estonia and abroad from the generated waste, has been added. The map in the guide shows into which foreign countries waste from Estonia is exported for recycling. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1436 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Environmental Technology | en |
| dc.subject.classification | Keskkonnatehnoloogia | et |
| dc.subject.other | Keskonnatehnoloogia ja -juhtimine | et |
| dc.subject.other | Environmental Technology and Management | en |
| dc.title | Olmejäätmete sorteerimisjuhend | |
| dc.title.alternative | Household Waste Sorting Guide | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |