Lean põhimõtete rakendamine maanteetranspordi ettevõtetes

Abstract

Lean mõtlemist on tootmisvaldkonnas edukalt kasutatud tänaseks juba mitukümmend aastat ning selle kasulikkus on end tõestanud. Samuti on ettevõtteid, kes lean mõtlemist ka teenindussfääris rakendanud ning ka seal on see tõestanud end edukaks. Üsna vähe on aga uuritud lean-i kasutamise võimalusi transpordi- täpsemalt maanteetranspordi valdkonnas. Antud lõputöö keskendubki just maanteetranspordi ja lean-i sobivuse uurimisele. Teema paremaks mõistmiseks algab lõputöö lean mõtlemise kujunemisega. Antakse ülevaade kuidas autotööstuse areng tekitas vajaduse ja võimaluse masstootmiseks. Masstootmine aga ei sobinud universaalselt igale turule, seda mõistsid Jaapani autotootja Toyota insenerid, kes leidsid, et mõningate oluliste muutustega tootmises oleks võimalik luua järjepidev protsesside voog ning pakkuda laia tootevalikut. Sündis Toyota tootmissüsteem, mida hiljem on hakatud nimetama lean tootmiseks. Lean kontseptiooni keskne osa on väärtus, ehk miski, mille eest klient on nõus maksma. Lean jagab tegevused protsessis kolmeks: tegevused, mis lisavad väärtust, tegevused, mis väärtust ei lisa, kuid on vajalikud ning tegevused, mis väärtust üldse ei lisa. Viimaseid nimetatakse ka raiskamiseks, mis tuleb protsessist eemaldada. Järgnevalt tuvastati erinevad raiskamiste liigid logistikas ning uuriti kolme näite põhjal nende olemust, tekkepõhjuseid ning tagajärgi. Nendeks kolmeks näiteks olid Mehhiko külmutatud toiduainete tootja ja jaotaja Sigma Alimentos, S.A. de C.V, Rootsi teadlaste uuring, kus vaadeldi kolme keskmise suurusega transpordifirmat Rootsis ning kahte Šveitsis, ja Iiri odavlennufirma Ryanair Ltd. Nende analüüsimisest selgus, et raiskamiste tekkepõhjusteks on peamiselt ajaga mitte kaasas käimime, ehk vanamoodsate kommunikatsioonivahendite kasutamine, töö topelt tegemine, töö halb organiseerimine ning prognoosimine ja protsessi osapoolte vaheline puudulik koostöö. Töö lõpus jõuti järelduseni, et paljud tuvastatud probleemid ja nendest tulenevad raiskamised on põhjustatud töö ebaefektiivsest korraldusest või halvast organiseerimisest, mis tähendab, et protsesside ümberhindamise ja strateegilise muutmisega on võimalik kogu ahel sujuvamaks ja kiiremaks muuta. Paberkandjate asemel tuleks üle minna täielikult elektroonsele andmevahetusele, mis tähendab, et süsteem viib ise vajalikud andmed kokku, selle asemel, et seda peaks inimene ükshaaval pabereid otsides tegema. Nii säästetakse aega, kulusid administratiivsetele tegevustele ning lisaks säästetakse ka loodust. Tihe infovahetus protsessi osapoolte vahel, nagu saabumistest ja lahkumistest varakult teada andmine hoiaks ära viivituste ja pudelikaelte tekke laadimiste ootamisel terminalialadel. Selle asemel saaksid autojuhid seda aega palju sisukamalt kasutada. Näiteks auto hoolduseks, tankimiseks ning ka korralisteks puhkepeatusteks. Info parem vahetus on aluseks ka laadimisvigade ära hoidmisele. Terminalitöötajatel oleks juba enne auto saabumist teada milline kaup ja millises järjekorras auto peale peaks minema, mis hoiaks ära ümberlaadimise vajaduse ning samuti kaupade omadustest tingitud käitlemisvigade tekke. Kauba laadimisega peaksid tegelema ainult selleks koolitatud inimesed, kes on täpselt teadlikud kuidas ja millises järjekorras erinevaid kaupu tuleks laadida. Töö lõpus pakutakse välja ideaalne transpordiprotsessimudel, mis võtab arvesse lõputöös jõutud järeldusi ning lean mõtlemise seisukohti. See tähendab seda, et kogu protsess kulgeb ühtlase voona ning protsessist on eemaldatud kõik raiskamised, mis eelneva analüüsi käigus tuvastati. Mudeli järgselt peaks tegema igat protsessi vaid ühe korra, näiteks andmete sisestamine. Võimalikult palju kasutatakse infotehnoloogilisi abivahendeid, mis muudavad protsessi maksimaalselt automatiseerituks ning viib inimliku sekkumise vajaduse miinimumini. Selline mudel soodustab ka Just in Time vedusid, mis omakorda annab meeletu konkurentsieelise, sest vedajaid, kes seda nõus tegema on väga vähe. Väga suur roll on ka tihedal infovahetusel ning protsessiosapoolte omavahelisel tihedal koostööl. See tähendab seda, et kõikidele osapooltele on kogu protsessi vältel teada vajalik informatsioon. Seda uurimust on võimalik võtta aluseks edasiste, täpsemate lean maanteetranspordiuuringute puhul. Edasine arengusuund võiks olla näiteks juurutamise maksumuse, säästetud aja ja rahalise kulu arvuliste väärtuste leidmine ja võrdlemine ning tasuvusanalüüsi koostamine. On selge, et selline mudel töötab ainult siis, kui see on täielikult integreeritud ja kõikidele osapooltele ühtselt mõistetav ning vastu võetav. Muuta on vaja kogu transpordisüsteemi, mitte ainult selle ühte osa ja see ongi kõige tõenäolisem takistus, miks tänapäeval lean maanteetransport väga laialdaselt levinud pole.

Lean thinking has gained more and more popularity in the past decades. Traditionally it has been used in the field of production, but lately many enterprises from service sector have also started to realize its potential and use its advantages; and have had notable success with it. One field that hasn’t been investigated very thoroughly is road transportation. The purpose of this thesis is to investigate the possibilities of applying those principles in road transportation companies. The goal of this thesis is to map activities that give value to the transportation process and the ones that don’t. Activities that don’t give value are waste, and must be eliminated from the process. The thesis uses three previously conducted attempts of lean usage in the field of transportation as a base for further investigation. Those are: Mexico’s biggest frozen food producer and distributor Sigma Alimentos, S.A. de C.V; research conducted by Swedish researchers, that included three transportation companies from Sweden and two from Switzerland; and lastly Irish budget airline company Ryanair Ltd. Using these as examples, the thesis groups the problems and difficulties they faced as wastes, as classified by Joel Sutherland and Bob Bennett in their 2007 article “The Seven Deadly Wastes of Logistics: Applying Toyota Production System Principles to Create Logistics Value”. The first part of this thesis gives a brief overview of the history and development of lean thinking: how the rise of mass production developed into Toyota Production System or lean production as we know it today. The second part of the thesis explains the main principles of lean, with the main emphasis on value, as the central part of lean thinking. There the author also explains the importance of road transportation in today’s world with an illustrative figure of traditional transportation process. Third part of the thesis summarizes the findings and explains the root causes of those transportation wastes. Author came to conclusion that most of the identified wastes have common root cause, which is inefficient management of work and bad organization. This means that with reevaluation of processes and some strategic changes, it is possible to create better process flow and make the whole chain quicker. The thesis finishes with a suggested “ideal transportation process model”, which has found a solution for all the identified wastes and considers the principles of lean thinking. This means that the whole process is a constant flow. The model is heavily dependent on modern computerized data processing and information exchange between the counterparts of the transportation process. This thesis can be used as a starting point for future researches on lean road transportation. The further investigation directions should be towards investigating the cost of implementing and maintaining a lean transportation model and comparing it to the numerical values of money, time and quality saved. It is clear that this model would only work if it was completely integrated with all the counterparts in the process. For this model to work, the whole transportation process has to be changed, not just part of it.