ESG rakenduskava koostamine hankeprotsessile Tradehouse OÜ näitel

Käesoleva lõputöö eesmärgi täitmiseks sõnastas autor kolm uurimisküsimust ning nendele vastuste leidmiseks uurimisülesanded. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset ning kvantitatiivset metoodikat. Lõputöö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetiline osa annab ülevaate jätkusuutlikust ettevõtlusest, ESG olemusest, kestlikkusaruandlusest ning süsiniku jalajälje hindamise mõjualadest. Empiirilises osas tutvustati valitud uurimismeetodeid, ettevõtet Tradehouse OÜ, kaardistati hanke- ja ostuprotsessi hetkeolukord, loodi mõõtmissüsteem ning tehti ESG rakenduskava ettepanek hankeprotsessil tulevikuvisiooni põhjal. Lisaks andis autor ettepanekuid ESG rakenduskava kasutusele võtmiseks ja lõputöö edasi arendamiseks. Lõputöö esimesele uurimisküsimusele vastuse leidmiseks kaardistati Tradehouse OÜ hanke- ja ostuprotsessi hetkeolukord. Hanke- ja ostuprotsess ettevõttes Tradehouse OÜ on ühed tähtsaimad põhiprotsessid, sest nendest sõltub kogu tarneahel. Hanke- ja ostuprotsessis osaleb ettevõtte ostuosakond. Tradehouse OÜ hankeprotsessi tegevusteks on vajaduse määratlemine, sortimendi analüüs, võimalike tarnijate kaardistamine, tarnijate hindamine, pakkumuse koostamine ja hindamine, parima tarnija valimine ning ostu-müügilepingu sõlmimine. Ostuprotsess algab ostuvajaduse tuvastamisest ning lõppeb ostuarve esitamisega raamatupidamisse. Autor tõdes, et Tradehouse OÜ puuduvad hanke- ja ostuprotsessis jätkusuutlikkusega seotud elemendid, mis looksid ettevõttele pikaajalist väärtust. Teisele uurimisküsimusele vastuse leidmiseks baseeruti ESG põhimõtetele ja kriteeriumitele ning seoti need hanke- ja ostuprotsessiga. Keskkonnaaspektideks on tooteportfell, tarnijate valik ning transpordiviis. Sotsiaalseteks aspektideks on ostutöötajate koolitamine, nende heaolu ning soolise mitmekesisuse tagamine. Juhtimisalasteks aspektide hulka kuuluvad seadusandluse järgimine ja isikuandmekaitse tagamine. ESG sidumisel hanke- ja ostuprotsessidega on võimalik ettevõtte väärtust tõsta, luua edukam ostuosakond ning hoida töötajate usaldust. Kolmandale uurimisküsimusele vastuse leidmiseks lähtuti ESG viiest juurutamise etapist, kaardistati ESG mõjud ja võimalused hanke- ning ostuprotsessis. Seejärel koostati iluvaldkonna jae- ja hulgimüügi ettevõtete võrdlusanalüüs mõõtmissüsteemi loomiseks. Võrdlusanalüüsi tulemusel valiti parim konkurent, TKM Beauty Eesti OÜ, kes võeti eeskujuks ESG keskkonnaalase eesmärgi ja mõõdiku loomisel. Lähtudes seatud keskkonnaalasest eesmärgist ja mõõdikust loodi tarnijate valiku mudel keskkonnaalaste kriteeriumite alusel ning kaardistati tulevikuvisioon hankeprotsessist. Hankeprotsessi tulevikuvisioonil esitati ESG rakenduskava ettepanek, mis sisaldab eesmärki, tarnijate valiku mudelit ning sellega kaasnevaid lisandunud tarnijate hindamise tegevusi. Autor hindab lõputöö eesmärgi täidetuks, sest ESG rakenduskava ettepanek saadi ettevõttele koostatud. Ettevõttel Tradehouse OÜ puudub kestlikkusaruandluse direktiivi järgi ESG aruandluse kohustus, kuid sellegipoolest on ettevõttel oluline kasutusele võtta ESG rakenduskava. Ettevõttel tuleb ESG rakenduskava kasutusele võtmisel tarnijate valiku etapis lähtuda eelkõige ärieesmärkidest. Autor leiab, et ESG rakenduskava saaks ettevõte rakendada 2024. aasta lõpuks hanke- ja ostuprotsessis. ESG rakenduskava kasutusele võtmisel tuleb arvestada võimalike riskidega. Näiteks on riskikohtadeks ESG teema uudsus ja ettevõtete vähene teadlikkus jätkusuutlikkusest, lisakulud ning tarnijate valiku piiratus. Autor toob välja ESG rakenduskava testimise ettevõttes teatud aja jooksul, enne rakenduskava täielikult kasutusele võtmist. ESG rakenduskava juurutamise tulemusel on võimalik tagada jätkusuutlik tarneahel, vähendada süsiniku jalajälge, hoida kokku kulusid ning suurendada usaldust koostööpartnerites. ESG täielikuks rakendamiseks ettevõttes näeb autor, et järgmisena on oluline kaardistada ostuprotsessi tulevikuvisioon, hinnata hetkeolukorra ja tulevikuvisiooni protsesside ajakulusid, leida koostöös juhtkonnaga uusi kitsaskohti ning võimalusi ja hinnata ettevõtte süsiniku jalajälje kolme mõjuala.

The following thesis Developing the ESG implementation plan for the procurement process on the example of Tradehouse OÜ. The research problem of the thesis arises from the lack of specific sustainability goals and implementation plan at Tradehouse OÜ. The aim of the thesis was to develop an ESG (Environment, Social, and Governance) implementation plan for Tradehouse OÜ. The ESG implementation plan focuses on the environmental aspects and bases on the future vision (TO-BE) procurement processes. The thesis maps the company's procurement and purchasing process, as the company's procurement activities are reflected in purchasing activities. Environmental issues are one of the most pressing topics today. According to the European Union's climate law, the goal is to achieve climate neutrality by 2050. In the context of the green transition, sustainable business practices, such as ESG and new types of reporting, such as sustainability reporting, have become relevant. The choice of the thesis topic stems from the author's interest in environmental issues, and a desire to gain a deeper understanding of the topic of ESG, sustainability reporting, and their connection to the procurement and purchasing process. To achieve the goal, qualitative and quantitative case study methodology was employed. Addressing the research problem of the thesis, the following research questions were formulated:

1. How do the current procurement and purchasing processes at Tradehouse OÜ operate?
2. How to integrate ESG with the procurement and purchasing process?
3. On what basis to create an ESG implementation plan for the company? To find answers to the research questions and achieve the goal, the following research tasks were set:
4. Map the current process (AS-IS) of the procurement and purchasing process at Tradehouse OÜ.
5. Provide an overview of ESG and link the procurement and purchasing process to ESG criteria.
6. Create a measurement system and develop TO-BE of the procurement process. The thesis consists of a theoretical and empirical part. The theoretical part provides an overview of sustainable business and ESG, sustainability reporting, and carbon footprint assessment. The empirical part introduces the selected research methods, the company Tradehouse OÜ, and provides answers to the research questions. To address the first research question, the procurement and purchasing AS-IS process at Tradehouse OÜ was mapped. Processes involve the company's purchasing department. The procurement process includes defining the need, mapping and evaluating potential suppliers, preparing the bids, selecting the best supplier, and concluding a purchase-sales agreement. The purchasing process begins with identifying the purchasing need and ends with submitting the purchase invoice to the accounting department. To address the second research question, ESG principles and criteria were applied to the procurement and purchasing process. Environmental criteria include product portfolio, supplier selection, mode of transport, and delivery. Social criteria include training of purchasing employees, their well-being, and ensuring gender diversity. Governance criteria include compliance with legislation and ensuring data protection. Integrating ESG into processes can enhance the company's value. For the third research question, the five stages of ESG implementation were used to map the impacts of ESG in the procurement and purchasing process. Comparative analysis of beauty sector retail and wholesale companies was conducted to create the measurement system. As a result of the comparative analysis, the best competitor, TKM Beauty Eesti OÜ, was selected as a model for creating an ESG environmental goal and indicator. A supplier selection model was created based on environmental criteria and TO-BE procurement process. The ESG implementation plan includes an ESG goal, a new supplier evaluation model and associated additional activities. Tradehouse OÜ is not obligated to report ESG according to sustainability reporting directives. Due to this, the company should primarily consider business objectives at the supplier selection stage. The author suggests that Tradehouse OÜ could implement the ESG plan in the procurement and purchasing process by the end of 2024. As a result, it would be possible to ensure a sustainable supply chain, reduce the carbon footprint, save costs, and increase trust in business partners. As future development directions, the author sees the mapping of TO-BE purchasing process, the integration of social and governance aspects into the ESG implementation plan, measuring the time spent on processes, conducting interviews with management on sustainability topics to identify new challenges, and assessing all impact areas of the company's carbon footprint.