Asfaltsegude katsetamine Maanteeameti objektidel

Käesoleva lõputöö eesmärk on anda ülevaade asfaltsegude katsetamisele esitatavatest nõuetest Maanteeameti objektidel. Lõputöö esimene peatükk tutvustab enim kasutatavaid asfaltsegusid ja nende kasutuskohti. Teises peatükis kirjeldatakse põhilisi proovivõtumeetodeid. Kolmas peatükk annab ülevaate Maanteeameti objektide puhul asfaltsegudega tehtavatest katsetustest ning nende tulemustele lubatud hälvetest. Neljandas peatükis on kirjeldatud proovide hoiustamisele ja säilitamisele esitatud nõudeid ning kirjeldatud proovide kehtivust. Viiendas peatükis on lõputöö autor hinnanud kolme valminud Maanteeameti objekti täitedokumentatsiooni põhjal, kas nende puhul on kõik katsetused läbi viidud vastavalt ehituse ajal kehtinud juhendile „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu“. Maanteeamet on juhendiga „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu“ määranud selged tegevused töövõtjale ja omanikujärelevalve insenerile, mis on vajalikud õnnestunud kvaliteediga tööde teostamiseks. Lõputöö autor leiab, et enamus asfaltsegude kvaliteedi hindamiseks määratud katsetusi on piisavad kvaliteetse materjali kasutamises veendumiseks. Küll tuleks paigaldatud katte paksuse määramiseks võtta kasutusele alternatiivsed lahendused, mis poleks katete purustavad ja võimaldaksid hinnata katte paksust suuremas ulatuses. Praegu kasutatava puurimise meetodi puhul on võimalik, et puurkehade võtmise kohas on katte paksus projektne, kuid mõne meetri kaugusel lubatust õhem. Suuremat kasutust võiks leida näiteks pulss-induktsioontehnoloogial põhinevad elektromagnetilised kihtide paksuse mõõtmise seadmed. Kolme valminud Maanteeameti objekti täitedokumentatsiooni analüüsides leidis lõputöö autor, et ühegi objekti puhul ei ole proove võetud vastavalt Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Põhilised probleemid olid asfalditehasest proovide võtmata jätmisega ja paigaldatud kattest puurkehade võtmisega. Proovide võtmata jätmise puhul võib olla tegemist töö tegijate teadmatusega, kuid ka nende sooviga mitte proove võtta, kartes Maanteeameti poolt tehtavaid mahaarvamisi ebakvaliteetse töö teostamise eest. Kolme objekti analüüsi põhjal ei ole võimalik anda üldist hinnangut objektidel proovide võtmise korrektsusele, kuid selliseid probleeme aitaks lahendada suurem tellija poolne järelevalve.

The aim of this thesis is to give an overview of the requirements for testing asphalt mixtures on the Estonian Road Administration’s (ERA) projects. The first chapter of the thesis introduces the most commonly used asphalt mixtures and their paving application. The second chapter describes the basic sampling methods. The third chapter gives an overview of tests taken in ERA projects and the acceptable deviations. Chapter four describes the requirements for storing and preserving samples and the validity of the mentioned samples. In the fifth chapter the author of this thesis has assessed three completed projects by the ERA and whether the tests have been carried out in accordance with the “List of road construction inspection and receiving operations“. The ERA guide “List of road construction inspection and receiving operations“ has set out clear actions for the employer and the owner supervision which are necessary for successful quality control. The author of the thesis considers most of the proposed measuring methods to be sufficient enough for assessing the quality of the material. However, alternative solutions for measuring the pavement thickness should be considered, which would not damage the paving and allow measuring the thickness in a broader sense. Currently, the issue with pavement core drawing is that there is always the possibility of the sample being of acceptable quality, whilst other parts of the pavement may remain below required thickness. Thus, for example, electromagnetic instruments based on pulse induction technology should be considered more widely when measuring pavement layers’ thickness. When analysing the as-built documentation of the three completed ERA projects, the author of the thesis found that no samples were taken according to the requirements provided by the ERA. The main issues were regarding the non-testing of the asphalt aggregates provided by the factory and the pavement core drawing for determining layer thickness. Failure to take samples may be due to the workers’ ignorance, but also due to the desire to not take samples because of the deductions set by the ERA for poor quality work performance. Based on the analysis of the three projects, it is not possible to draw a general conclusion of the adequateness of used sampling methods, but the existing issue could be solved by increased supervision by the ERA.