Kergliiklejate raudtee ületusvõimalused Tallinn-Pääsküla liinil

Käesolevas lõputöös selgus, et olukord on suhteliselt kesine ehk reaalne vajadus uutele ülekäigu kohtadele oleks. Võrreldes legaalsete ja illegaalsete ülekäikude arvu on nende vahe pea kahekordne. Käsitletaval raudteelõigul on väga palju ebaseaduslikke ületusi. Selgema pildi saamiseks, kui palju kergliiklejaid reaalset üle raudtee läheb selleks mitte ettenähtud kohast sai teostatud loendus. Loendus leidis aset aprilli kuus ühe terve nädala jooksul peatuste "Järve" ja "Rahumäe" vahelisel lõigul. Arvesse võeti hommikust ja õhtust tipptundi ning liiklejate poolest intensiivsemat keskpäevast kellaaega. Tulemused olid aga ootuspärasest kõrgemad – keskmiselt terve nädala arvestuses ühe tunni jooksul tipptundide ajal oli kergliiklejaid ületamas ~38. Kuna loendust tehti kahel järjestikusel aastal, on märgata kergliiklejate intensiivsuse kasvu. Päevasel ajal sõltuvalt kellaajast sõidab raudteel 5-10 raudteeveeremit tunni vältel. Möödunud aasta keskpaigust liiguvad raudteel reisijateveoks uued rongid, mis on küll silmapaistvad ja oranžid, kuid see-eest vaiksemad ning neid ei pruugi nii hästi kuulda kui vanu ronge. Lisaks on alust arvata, et ronge võib hakata tihemini liikuma kui seni, aga juhul kui tekib selleks reisijate poolne vajadus. Samas on näha, et tegeletakse raudtee ületamise turvalisemaks muutmisega – vähendatakse ebaseaduslike kohti ning rajatakse piirdeaedu. Ehedaimaks näiteks saab tuua Lilleküla kergliiklejatele tehtud avar tunnel. Alternatiivsed variandid raudtee ületamiseks tunduvad kohati üsna tülikad ning aega nõudvad. Lõputöö lõpplahendusena näeb autor uut rajatavat seaduslikku ületuskohta. Autori eelistatud variant on eritasandiline lahenduskäik ehk tunnel, kuna on tunduvalt turvalisem samatasandilisest ülekäigust.

The aim of the present thesis “Railroad crossing options for pedestrians in Tallinn-Pääsküla railroad line” is to change railroad crossing safer and securer for pedestrians so they would not be in danger when they cross it. Pedestrians mainly include people on foot, cyclists, people with disabilities etc. The problem lies in unofficial illegal crossings created by pedestrians, although there are laws that forbid it. To get a clear picture the author has done different observations, censuses, and displayed data in charts. The results revealed that there is a real need for new crosswalks because there are a lot of crossings in unofficial places. Different statistics on railroad accidents are also displayed. A non-profit organisation OLE (Operation Lifesaver Estonia), which started in America, prevents accidents and informs people about the dangers of the railroad. In conclusion, the author suggests two options for a safer railroad crossing – a tunnel and a same level railroad crosswalk for pedestrians.