Antibiootikumid, nende kasutamise tagajärjed ja enamlevinud toimeained Eesti veterinaarmeditsiinis

Antbiootikumid olid rahvameditsiinis tuntud looduslikul kujul ammu enne nende teaduslikku avastamist 20. sajandi alguses. Looduse abil raviti infektsioone, mille vastu tänapäeval aitab tablett või kreem või süst. Käesolev lõputöö käsitles antibiootikume, nende kasutamisega tekkida võivaid probleeme ning uuris Eesti veterinaarias kasutatavate toimeainete koguseid. Teema on ajendatud resistentsuse tekkimise probleemist veterinaarmeditsiinis, mis ei tundu otsese ohuna inimtervisele. Resistentsus, kui mikroorganismide evolutsiooni osa, on vältimatu. Murettekitav on selle kiire kasv ja levik globaalses mastaabis. Liiga kergekäeliselt antakse loomadele ravimeid, mida ehk ei olekski tarvis. Iga tühi doos suurendab resistentsete bakterite tekkimise võimalust, sest lisaks looma organismile satuvad antibiootikumid seeläbi ka keskkonda. Geenimääraja, mis on juba resistentne on võimeline kanduma nii horisontaalselt, kui ka vertikaalselt. See tähendab, et resistentsus levib kiiresti ja selleks pole vaja isegi mitte paljuneda. Sedasi satuvad resistentsed bakterid inimeste toidulauale nii lihaga, kalaga, munaga, juurviljadega ja kõigega mis on saastunud keskkonnas kasvanud. Kui toitu õigesti käidelda, hävib enamik baktereid ja nende pärast ei ole vaja muretseda. Lisaks bakteritele tarbivad inimesed aga ka antibiootikume, mis on loomadele söödetud või keskkonnast kaasa tulnud. Ravimijäägid kuumtöötluse käigus ei hävine. See omakorda suurendab riski resistentsete mikroorganismide tekkimiseks. Antibiootikume kasutakse lisaks raviotstarbele ka ennetavalt. Selline käitumine kergendab loomaomanike elu, kuid vaadates resistentsuseprobleemi, ei tundu see mõistlikuna. Töö eesmärk oli välja selgitada, kui palju mingeid toimeaineid Eestis müüakse. Kahjuks ei ole statistikat selle kohta, millisel otstarbel neid antibiootikumi kasutatud on, et hinnata kui suur osa on profülaktikal ja metafülaktikal. Antud töö eesmärk oli teada saada, kuhu suunas liigub Eesti veterinaarmeditsiin oma ravimite tarbimise poolest. Levinud soovituslik suund on kasutamise vähendamine. Kümne aasta analüüs, aga näitab hoopis tõusvat trendi ning iga aasta kasutatakse umbkaudu 270 kilogrammi enam antibiootikume. Suurima antibiootikumide müügiga aasta oli 2014. Täpsed selgitused sellele puuduvad. Sest ei ole teada, kuhu täpselt ravimid on kasutamiseks läinud. Enimmüüdud antibiootikum Eestis on amoksitsilliin, mis omab palju kasutamisvõimalusi. Kümne aasta jooksul on seda müüdud peaaegu 23 tonni.

Antibiotics were known to mankind centuries ago and they were all from natural resources like mouldy bread or dried fruits. Real evolution in medicine started with the discovery of the antibiotic effect. It is impossible to imagine modern medicine without antibiotics but this is something that can potentially happen. With every unnecessary or wrong dosage of antibiotics the risk of resistant bacteria evolving is becoming greater. Antimicrobial resistance (AMR) poses a huge impact on today´s medical achievements like surgeries or chemotherapy. This thesis concentrates more on antibiotics used in veterinary medicine because it is a hidden source of AMR. We do not often think where our food is from and how it has been growing. Antibiotics that are given to animals also have an effect on crops. It is a common practise to use manure to fertilize the fields. Without proper treatment the manure from animals that have been given antibiotics, also contains antibiotics. The resistance process can occur even without the presence of antibiotics, because it is an evolutionary process but when they are present, the chances are higher that genes mutate and bacteria will survive. From there on the spreading is quick because bacteria can transmit resistant genes both horizontally and vertically. If the crops are grown in the soil that has resistant bacteria we are transporting them during harvesting. We can destroy the bacteria with proper food preparing but the antibiotics will remain in the crops and they will reach our organisms, giving an opportunity to develop a resistance in our bodies. From the soil, antibiotics and resistant bacteria can be transported everywhere with the help from nature and humankind. The purpose of this paper was to find out if reality matches political intentions. All over the world it is a stated fact that we need to use less antibiotics in veterinary medicine and only when necessary. The practical part of the thesis contains research, that included the years from 2007-2016, conversions and analysis of the gathered data. The author needed to find out active ingredients and make them comparable. Conversions made it possible to find out that most popular antibiotic is Amoxicillin and veterinaries have used it about 23 tonnes, which is approximately 11 tonnes more than the second most popular antibiotic. 2014 was the year with biggest sales but the author could not find the reason why. Might be transport difficulties with Amoxicillin or the swine flu. In Estonia, there have been developed many regulations and suggestions how to use less antibiotics but analysing the numbers revealed that the usage is actually increasing with an average of 270 kilos per year.