Finantsnäitajate analüüs muutunud majandustingimustes teenindusettevõtte näitel
dc.contributor.advisor | Noorväli, Helle | |
dc.contributor.author | Kuusik, Merli | |
dc.date.accessioned | 2024-05-14T15:34:22Z | |
dc.date.available | 2024-05-14T15:34:22Z | |
dc.date.issued | 2024-05-12 | |
dc.description.abstract | Lõputöö eesmärk oli hinnata teenindusettevõtte finantsnäitajaid muutunud majandustingimustes ja tuua analüüsi põhjal välja järeldused toimunud muutuste kohta ning teha ettepanekud jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eesmärgi saavutamiseks koostati lõputöö metoodika, anti ülevaade finantsnäitajate analüüsi teoreetilistest alustest toetudes erialasele kirjandusele, analüüsiti teenindusettevõtte 2019-2022. majandusaasta aruannete alusel finantsnäitajaid ja toodi analüüsi põhjal järeldused toimunud muutuste kohta ning tehti ettepanekuid jätkusuutlikkuse tagamiseks. Andmete analüüsimiseks kasutati horisontaalanalüüsi, vertikaalanalüüs ja suhtarvude analüüsi meetodeid. Baasaastaks oli valitud 2019. aasta, mis eelnes kriisidele. Analüüsi tulemustest selgus, et Covid-19 kriisil ja Venemaa sõjal Ukrainas on oluline seos finantsmajandusliku tulemuste langusel. 2020. aastal, kui kehtestati piirangud Eestis ja maailmas, ei saanud teenindusettevõte oma teenust müüa ja sellel aastal langesid kõige enam kõik bilansi aktiva näitajad ning kasumiaruandes müügitulu. 2021. aastal sai ettevõte kriisiabi ja toetusi ning see aitas kasvavate kuludega toime tulla kuna müügitulu oli endiselt samal tasemel nagu oli 2020. aastal. Vaid 2022. aastal jõudis müügitulu kriisieelsele tasemele, kuid kasvavate energiakulude tõttu ei suutnud ettevõte töötada kasumlikult. Horisontaalanalüüsi tulemustest selgus, et 2020. aastal langesid ettevõtte varad 36,8% ja kohustised 9,97%. Müügitulu langes 38,04%, kaubad, toore, materjal ja teenused langesid 21,56% ja tööjõukulu 21,05% võrreldes baasaastaga. 2021. aastal kasvasid varad kokku 33,3% võrreldes 2020. aastaga. Kasvasid ka kohustised 36,49%. Müügitulu vähenes võrreldes 1,21%, kuid muud äritulud kasvasid 235,13% kuna ettevõte sai kriisiabi ja toetusi. Kaubad, toore, materjal ja teenused kulud kasvasid 6,19% ja tööjõulud kahanesid 7,09% võrreldes 2020. aastaga. 2022. aastal kasvasid varad kokku 32,5%, kohustised kasvasid 32,61% võrreldes 2021. aastaga. 2022. aastal müügitulu kasv oli 54,74%, muud ärikulud langesid 66,38%, kaubad toore, materjal ja teenused kulud kasvasid 42,42% ja tööjõukulud kasvasid 29.85%. Nelja aasta tulemustest on näha, et 2020. aastal avaldasid piirangud kõige enim mõju. Tänu toetustele ja kriisiabile suutis 2021. aastal ettevõte tegevust jätkata. Energiakriisist tulenev hinnatõus on enim mõjutanud 2022. aasta majandustulemusi. Bilansi käibevarad moodustasid suurema osakaalu, kui põhivarad. Vaid 2020. aastal kui käibevarad langesid oluliselt oli põhivarade osakaal suurem. Passivad oli läbi uuritava perioodi vältel lühiajaliste kohustiste osakaal suurim. Kasumiaruandest oli näha, et kaubad, toore, materjal ja teenused moodustasid 50% ja enam kogu kuludest. Sellele järgnesid tööjõukulud, mille osakaal oli vahemikus 33,27%-42,82%. Lühiajalise maksevõime analüüsist selgus, et teenindusettevõttel oli terve perioodi lühiajalised kohustised käibevaradest suuremad ning ettevõttel võib olla raskusi oma lühiajaliste kohustiste täitmisega. Covid-19 piirangute algul langesid näitajad veelgi, ettevõte oli suurtes raskustes. 2021. aastal sai ettevõte kriisiabi ja toetusi, mis aitas kasvavate kuludega toime tulla kuid ettevõttel oli siiski raskusi lühiajaliste võlgnevuste tasumisega. 2022. aastal tõusis küll müügitulu, kuid sõja tingimustes kasvavate energiakulude tõttu ei suutnud ettevõte välja tulla makseraskustest. Pikaajalise maksevõime tulemused kinnitasid, et tulemused on halvenenud kriiside ajal. Langus oli tingitud sellest, et ettevõte töötas kogu kriiside perioodi kahjumlikult. Pikaajalise maksevõime analüüsi tulemustest on näha, et kriiside tingimustes tekkis 2020. aastal ettevõttele maksuvõlg ja 2021. aastal võeti pikaajalist laenu, et olukorraga toime tulla. Efektiivsuse analüüsi tulemuste põhjal saab teha mitmeid järeldusi. Debitoorse võlgnevuse põhjal saab järeldada, et kliendid maksavad ettevõttele kohe teenust tarbides ja seeõttu olid debitoose võlgnevuse käibevälted ei ole suures osas muutnud. Covid- 19 tingimustes aastatel 2020 ja 2021 langes koguvarade käibekordaja, mis näitab et ettevõtte efektiivsus on oluliselt langenud. Samuti halvenes ka põhivarade käibesiduvus ja varude käibekiirus. Olukord läks paremaks 2022. aastal, kui tõusis koguvarade käibekordaja kriiside eelsele tasemele, see näitab, et ettevõte suutis taastada tööefektiivsuse. Ka varude käibevälde ja põhivarade käibesiduvus tõusis 2022. aastal. Selle põhjal võib järeldada, et energiakriisil ei ole seost. Vaid lühiajaliste kohustiste käibevälde näitab, et majandus on ebastabiilne olnud terve perioodi jooksul ja tarnijad on olnud ebakindlad arvete tasumise osas. Tasuvuse analüüsi põhjal saab järeldada, et kriisidel on tugev seos ettevõtte rentaablusele. Kui kriisieelsel ajal töötas ettevõte kasumlikult, siis kogu kriiside perioodi vältel teenis ettevõte kahjumit. Kõik tasuvuse näitajad langesid oluliselt kriiside tingimustes. Eelpool toodud analüüsi tulemuste kohta teeb autor teenindusettevõtte juhtkonnale ettepanekud jätkusuutlikkuse tõstmiseks: • võimalusel soetada põhivara pikaajalise laenuga; • vaadata üle põhivarade arvele võtmise poliitika ja amortisatsioonimeetodid; • vaadata üle debitoorse võlgnevuse krediidipoliitika; • optimeerida varude mahu arvestust, et liiga palju varusid ei jääks lattu seisma; • küsida tarnijatelt paremaid krediiditingimusi arvete tasumiseks; • vaadata üle müügihinnad ja kulud, kas on võimalik kulusid vähendada või müügihinda tõsta. Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et Covid-19 kriisil ja Venemaa sõjal Ukrainas on omavahel seos teenindusettevõtte finantsmajanduslikule olukorrale. Autor leiab, et lõputöö eesmärk sai täidetud. | |
dc.description.abstract | The title of the thesis is: “Analysis of financial indicators in changed economic conditions on the example of a service company.” The People's Republic of China experienced an outbreak of a highly fatal viral disease in 2019. China responded to this situation with unexpectedly stringent measures, including movement restrictions and a complete prohibition on leaving home, effectively imposing a full quarantine. The World Health Organization declared an international emergency on January 30, 2020, marking the onset of the Covid-19 pandemic, which lasted three years and three months and officially ended on May 5, 2023. The Covid-19 pandemic has been one of the causes of economic uncertainty and vulnerability, putting pressure on economies. This situation is further exacerbated by Russia's war in Ukraine, resulting in heavier loss of human lives, increased economic difficulties, and an energy crisis in Europe. The state of emergency accompanying the Covid pandemic and the energy crisis place companies in a challenging situation. For companies, effective management of cash flows and decisions to maintain liquidity are crucial. Understanding the company's cash needs is important for ensuring sustainability in a volatile environment. The aim of the thesis is to assess the financial indicators of a service company in changed economic conditions and to draw conclusions based on the analysis of the changes that have occurred, as well as to make proposals for ensuring sustainability. To achieve the aim of the thesis, the following tasks have been set: 1) Develop the methodology of the thesis; 2) Provide an overview of the theoretical basis of financial indicators analysis, based on relevant literature; 3) Analyze the financial indicators based on the service company's financial statements for the years 2019-2022; 4) Draw conclusions based on the analysis of the changes that have occurred and make proposals for ensuring sustainability. The analysis results revealed a significant correlation between the Covid-19 crisis and the military conflict in Ukraine and the decline in financial-economic performance. In 2020, when restrictions were imposed in Estonia and worldwide, the service company could not sell its services, leading to a decrease in all balance sheet asset indicators and sales revenue in the income statement. In 2021, the company received crisis aid and subsidies, which helped to cope with rising costs as sales revenue remained at the same level as in 2020. Only in 2022 did sales revenue reach pre-crisis levels, but due to increasing energy costs, the company could not operate profitably. Based on the analysis results, the author proposed the following recommendations to the management of the service company to enhance sustainability: • Consider acquiring fixed assets through long-term loans whenever possible; • Review the policy for recognizing fixed assets and depreciation methods; • Review the credit policy for accounts receivable; • Optimize inventory management to avoid excessive stockpiling; • Negotiate better credit terms with suppliers for invoice payments; • Review selling prices and costs to identify opportunities for cost reduction or price increases. Based on the research results, it can be concluded that there is a correlation between the Covid-19 crisis and the conflict in Ukraine and the decline in the financial-economic performance of the service company. | |
dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5193 | |
dc.language.iso | et | |
dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
dc.subject | Majandus and ärijuhtimine::Raamatupidamine | |
dc.subject.other | Majandusarvestus | |
dc.title | Finantsnäitajate analüüs muutunud majandustingimustes teenindusettevõtte näitel | |
dc.title.alternative | Analysis of Financial Indicators in Changed Economic Conditions on the Example of a Service Company | |
dc.type | lõputöö |