Nahkhiirlaste rändedünaamika ja seda mõjutavad tegurid Kablis

Koostatud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ilmastikunäitajate (õhutemperatuur, tuule suund ja tuulekiirus) väärtused, mis on kõige soodsamad tingimused nahkhiirlaste rändeks. Tulenevalt fossiilkütuste kasutamisest ja muudest teguritest tekkivatest pikaajalistest keskkonnamõjudest on taastuvenergia alternatiivide väljatöötamine ja kasutuselevõtmine muutunud ülemaailmseks prioriteediks. Eesti riiklikus energia– ja kliimakavas aastani 2030 on seatud eesmärgid, kus muuhulgas on nimetatud, et taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%. Seetõttu on hoogustunud taastuvatest ja heitmevabadest energiaallikatest elektri tootmine. Antud valdkonnas omab Eestis suurimat potentsiaali tuuleenergeetika, eelkõige avamere tuuleenergeetika, kuid tegemist ei ole keskkonnaneutraalse energeetikaga. Uuringute kohaselt põhjustab tuuleparkide ja tuulikute rajamine negatiivset mõju nahkhiirlastele, nii otsese suremuse kui ka kumulatiivse mõjuna nahkhiirlaste populatsioonide vähenemisele ning elupaikade struktuurile. Seetõttu on vaja põhjalikke andmeid nahkhiirlaste elutegevuse ja rännete kohta, et tagada tõhusamad vältimis- ja leevendusmeetmed ning osata arvestada tuuleparkide rajamisel nahkhiirlaste rändeteedega. Saadud tulemusi saab kasutada alusmaterjalina edasistes põhjalikemates nahkhiirlaste uuringutes, et omada nahkhiirlaste elutegevusest ja rändest paremat ülevaadet.

The aim of this thesis is to find out the values of weather indicators (temperature, wind directions and wind speed) that are the most favourable conditions for bat migration. Due to the long-term environmental impact of fossil fuel use, the development and deployment of renewable energy alternatives have become a global priority. The Estonian National Energy and Climate plan until 2030 sets targets which, among other things, state that the share of renewable energy in total energy consumption in 2030 must be at least 42%. Therefore, the production of electricity from renewable and emission-free energy sources has increased. In Estonia, the greatest potential to reach the set targets is wind energy, especially offshore wind energy, but it is not environmentally neutral energy. Studies have shown that the construction of wind farms and windmills has a negative impact on bats, in terms of direct mortality and cumulative effects on bat population decline and habitat structure. Therefore, comprehensive data on bat life and migration are needed to ensure more effective prevention and mitigation measures and to be able to take bat migration routes into account when planning wind farms. The completed work has practical input value in further research. The work can be used as a basis for assessing the environmental impact of wind farms as well as for more in-depth studies of bats.