Õpetajate teadlikkus ja sekkumisviisid õpilastevahelistesse kiusamiskäitumistesse

Lõputöö teema on "Õpetajate teadlikkus ja sekkumisviisid õpilastevahelistesse kiusamiskäitumistesse". Töö koosneb 45 leheküljest, selle hulgas on lisad. Lõputöös on kasutatud 45 erinevat allikat, millest 10 on võõrkeelsed.

Kiusamine koolis on pidev probleem ja ei ole kadunud. Iga inimene on erinev ja erinevate kogemustega, mistõttu on võimatu kiusamist ära hoida. Kiusamist on erinevat tüüpi, milleks on füüsiline, verbaalne ja varjatud. Varjatud kiusamist on õpetajal raske märgata, füüsiline ja verbaalne kiusamine on märgatavamad. Nii kiusaja kui ohver peavad saama vajalikku abi, kumbagi ei tohiks teisega võrreldes üle tähtsustada.

Lõputöö eesmärk on välja selgitada kooliõpetaja teadlikkus ja sekkumisviisid õpilastevahelistesse kiusamiskäitumistesse. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • Koostada teoreetiline ülevaade kiusamisest ja selle tagajärgedest. • Selgitada välja õpetaja teadmised kiusamiskäitumisest koolis ja sellele reageerimise võimalused. • Selgitada ja analüüsida kiusamiskäitumise peamised põhjused koolikeskkonnas. • Selgitada ja analüüsida probleemi ennetamiseks ja vältimiseks vajalikke meetodeid.

Käesolevas lõputöös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Kolm kiusamisolukorraga kokku puutuvat kirjeldust ja kuus küsimust olid koostatud, mida tuli oma võimetest lähtuvalt lahendada. Kirjeldused ja küsimused saadeti õpetajatele enne vestlust, et nad saaksid nendega tutvuda, sest kiusamisolukorra lahendamine nõuab aega ja pühendumist.

Uuringust selgus, et õpetajate teadlikkus kiusamisest on erinev, kuna osa õpetajaid sõltuvad väga palju oma koolis järgivatest programmidest ja enamik pöördub kohe abi saamiseks spetsialistide poole. Teised õpetajad, kelle koolid ei kuulu mõnda programmi, on võtnud initsiatiivi end sel teemal harida ja nad püüavad olukordi lahendada esialgselt ise, kaasates spetsialitse. Kõige tavalisem sekkumisviis kiusamiskäitumisse on vestlemine. Vestluse ajal kasutatakse peegeldamist ja kordamist, et olukorrast võimalikult täpselt aru saada. Õpetajad tunnevad, et nad sooviksid saada täiendavat koolitust kiusamisolukordade lahendamise kohta, et nad saaksid neid ennetada ja lahendada enne olukordade eskaleerumist. See teema on aktuaalne tänaseni ja vajab pidevat tähelepanu, sest noorte vaimse tervise probleemid süvenevad endiselt.

The topic of the final paper is „Teachers awareness and intervention strategies in students bullying behaviors“. The final paper consists of 45 pages including extras. The thesis is written using 42 sources of which 10 are in a foreign language.

Bullying in school is a timely issue and has not vanished. Every person is different and has their own distinct experiences, which is why it is impossible to prevent bullying. There are various types of bullying such as physical, verbal and covert. It is difficult for a teacher to notice covert bullying whereas physical and verbal bullying are more noticeable. Both the bully and the victim must recieve the help they need, neither of them should be overemphasized compared to the other.

The aim of the final paper is to figure out teachers awareness and intervention strategies with the bullying behaviours between pupils. The following research tasks have been set to reach the goal: • Give a theoretical overview of bullying and its consequences. • Figure out teachers knowledge on bullying behaviours and its intervention strategies. • Figure out the primary causes of bullying behaviours in the school environment. • Clarify the methods to prevent and avoid the problem.

A qualitative research method was used in this thesis. Three bullying situation descriptions and six questions related to bullying were prepared for the teachers, which they had to solve based on their abilities. The descriptions and the questions were sent to the teachers before the interview so they could become aquainted with them because solving a bullying situation requires time and commitment.

The research found that teachers awareness on bullying differs due to the fact that some teachers depend a lot on the programs that are being followed in their schools and most immediately turn to specialists for help. Other theachers, whose schools are not part of a program, have taken the intiative to educate themselves on this topic and they attempt to initially solve the situtations themsleves by involving specialists. The most common intervention to bullying behaviour is conversation. Reformulations and replications will be used over the duration of the conversation to get the most accurate understanding of the situation. Teachers feel that they would like to recieve additional training on bullying situations so that they can prevent them from occuring and solve them before the situations escalate. This topic is relevant to this day and needs constant attention because youths mental health problems are still worsening.