Jalg- ja jalgrattateede talihoole Tallinnas

dc.contributor.advisorPruunsild, Rene
dc.contributor.authorRand, Kaur
dc.date.accessioned2021-03-17T09:16:37Z
dc.date.available2021-03-17T09:16:37Z
dc.date.issued2014
dc.description.abstractTallinna kergliiklusteedel on olukord hea, välja arvatud ekstreemsetel juhtudel. Puhastamine toimub süsteemselt ja koristusfirmad ei saa endale võtta riski seda lohakalt teha, sest nende tööd kontrollitakse pidevalt ning mängus on suured rahad. Sõita võib olla raske, juhul kui talv on mitmete sulamis-külmumistsüklitega ning maas on palju jääd. Selle vastu ei aita isegi graniitkillustik. Tuleb tappteraga sooned sisse teha ning see võimaldab libedust tõrjuda, kuid jääd eemaldamata ei saa head tulemust niikuinii. Kergliiklusteedel pole lubatud kloriide kasutada, sest see muudab tee samasuguseks ühtlase vee-lörtsiseguse massiga kaetud alaks nagu sõiduteed. Välismaal kasutatavaid lahendusi uurides selgus, et seal kasutatakse mitmeid meil mitte rakendust leidvaid lahendusi, nagu näiteks köetavad teed, mida võiks siin näiteks paljurahvastatud kesklinna bussiootepaviljonide juures proovida. Nagu eelpool mainitud, võiks sellised küttega lahendused käsitööbrigaade asendada, kuna nende poolt tehtavad alad ei ole pindalalt väga suured ja asetsevad pigem hajutatult laiali. Seega oleks pikemas perspektiivis neid majanduslikult mõttekas rajada. Suuremate teede ning kergliiklusteede eest hoolitsevad Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid, kellega Kommunaalamet sõlmib lepingu seitsmeks aastaks. See annab neile võimaluse uusi masinaid soetada ning samas muudab ka koostöö sujuvaks, kuna aastatega on töötajatel ja juhtidel juba kõik kitsaskohad teada. Hea on ka Tallinna Linnavalitsuse nõue, et masinad oleksid varustatud GPS seadmetega, sest nii on võimalik trajektoore ja tööaegasid reaalajas jälgida. Seega tundub, et töösuhe Kommunaalameti ja lepingupartnerite vahel toimib hästi. Testist selgus, et teede seisundi¬nõuded tagatakse õigeaegselt. Põhjus, miks Tallinnas talvel nii vähe jalgrattureid leidub, on arvatavasti selles, et kergliiklusteede võrgustik on väljaarendamata. Jalgratturid peavad kohati liiklema sõiduteel, millel kasutatakse libedusetõrjeks kloriide, mis lume lörtsisarnaseks moodustiseks muudavad. See hakkab nii ratturile kui ka ta liiklusvahendile külge. Lahenduseks võiksid olla eraldatud jalgrattateed, millel ei kasu-tataks kloriide, vaid lükataks lihtsalt lumi ära ning vajadusel puistataks teele killustikku. Suureks ohuallikaks on sõiduteele kogunenud lumi, mis lükatakse tee äärtesse, kuhu moodustuvad kiiresti lumevallid. Seetõttu pole jalgratturitel võimalik seal sõita ning tihti tuleb autodega sama rada jagada. Teiseks suureks murekohaks on majaomanikud, kes ei saa kohati hakkama kinnistuesiste hooldamisega ning need muutuvad jääväljadeks. Lume lükkamata jätmisel võib lumekiht muutuda liiga paksuks, mis samuti soodustab jää tekkimist, juhul kui ilmad peaksid vahepeal soojemaks ja siis taas külmaks minema. Osades linnades, näiteks Paides, on sellele mõeldud, et hakata kinnistuomanike eest ise kõnniteid puhtaks lükkama. Ilmselt osutuks see liialt kulukas, kuid raskete ilmastikuolude korral võiks olla lisaks omanike organiseeritud koristusele abi ka kohalikult omavalitsuselt, näiteks sahaga varustatud ATV näol, millega saaks ka vajadusel graniitkillustikku puistata. Kui inimesed kukuvad ja ennast tänavatel ohustatuna tunnevad, siis ei aita süüdlase otsimine, vaid see, et olukord paraneks. Siinses kliimas tuleb aeg-ajalt ette talvesid, mil sajab alla tohutu kogus lund ning mis tekitab hulga erinevaid probleeme. Seda eriti lumekuhjade näol, mida pole sageli võimalik kuskile ladustada. Linnavalitsus võiks tagada korra talve jooksul iga maja lume äraveo, sest tänavatele kogunenud lume tõttu pole jalgsi liiklemiseks piisavalt ruumi ning piiratud on ka vaateväli. Lõputöö alguses esitatud küsimusele, kas Tallinnas tehtav jalg- ja jalgrattateede talihooldus on piisavalt hea ja hästi korraldatud, võib vastata üldjoontes jaatavalt, välja arvatud juhtudel, kui on suurem lumesadu või külmumis-sulamistsüklid. Arendamist vajaks eelkõige kohaliku omavalitsuse kaasabi raskete ilmastikuolude korral eraisikutele ja ühistutele ning süsteemse, eraldatud ja korrektselt hooldatud jalgrattateede võrgustiku väljaarenamine.et
dc.description.abstractThe state of winter maintenance of foot and cycle paths in Tallinn is good, except in case of extreme weather. The cleaning is systematic and cleaning companies cannot take the risk of carrying out insufficient road maintenance because there are consequences for unacceptable work. In other countries, there are some new technologies like heated pavements used for winter maintenance of cycle and pedestrian tracks. This solution is not very expensive for small areas such as bus shelters. At the moment these areas, like many others, are cleaned manually. However, it would be much easier to install heating elements and turn these on when needed. Tallinn City Municipal Engineering Services Department is responsible for the winter cleaning of the biggest roads in Tallinn. The Department has three partners which are responsible for cleaning roads with public transport and also for the combined cycle and pedestrian tracks. The requirement of the city is that the machines have to be equipped with GPS to make them traceable from the office (speed, trajectory, fuel consumption etc.). The author of the current graduation thesis conducted an experiment to find out if the roads are cleaned on time and in a correct manner. The results were positive as the path was cleaned in 5 hours instead of the maximum limit of 8 set for cycle and pedestrian tracks. The major reason for there not being many cyclist in wintertime is that there is no effective network of cycle and pedestrian tracks. Often the cyclist has to commute side by side with cars. In wintertime, there are usually piles of snow on the right side of the road and the cyclists have to move from the cycle lane to the one meant for motor vehicles. Another problem for cyclists is that the salt used for de-icing turns the snow into sludge and stains the cyclists clothes and bike. When snow melts and freezes again, the sidewalks become covered with ice, and the city should help the property owners to maintain their sidewalks. Also the city should help to remove the piles of snow, which are next to sidewalks to make walking safe, otherwise the piles might create dangerous situations as these block the visibility. Besides that, there would not be enough room for walking (1.1 meters must be guaranteed). The maintenance is carried out well except in the case of extreme weather or when snow melts and freezes in a short period of time and roads become icy. The aspects which need improvement are the help by the city to property owners in case of extreme weather, and designing a safe network, which would be comfortable to use for cyclists throughout the year.en
dc.identifier.urihttps://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/867
dc.languageet
dc.publisherTallinna Tehnikakõrgkool
dc.subject.classificationConstruction--Road Constructionen
dc.subject.classificationEhitus--Teedeehituset
dc.subject.otherTeedeehituset
dc.subject.otherRoad Constructionen
dc.titleJalg- ja jalgrattateede talihoole Tallinnas
dc.title.alternativeWinter maintenance of cycle and pedestrian tracks in Tallinn
dc.typethesisen
dc.typelõputööet

Failid