Makromajanduslike näitajate kasutamine riigi majanduse hindamisel Eesti ja Rootsi näitel

Lõputöö teema oli “Makromajanduslike näitajate kasutamine riigi majanduse hindamisel Eesti ja Rootsi näitel”. Lõputöö eesmärk oli anda teoreetiliste allikate põhjal ülevaade kahe erineva makromajandusliku näitaja kasutamisest riigi majanduse seisukorra hindamiseks ning analüüsida Eesti ja Rootsi makromajanduslikke näitajaid, et teha järeldusi, kuidas erinesid Eesti ja Rootsi majandus aastatel 2019-2021 SKP ja inimarenguindeksi põhjal. Empiirilise uuringu läbi viimisel kasutati kvantitatiivset analüüsi ja deduktiivset lähenemisviisi. Andmeanalüüsi meetodiks oli kirjeldav statistika. Teoreetilises osas kirjeldati, et kuigi SKP on enim levinud makromajanduslik näitaja riikide majanduse hindamisel on sellel mitmeid puudujääke. SKP kriitika võib kokku võtta paradigma muutusega, mis on toimunud ühiskonnas võrreldes ajaga, kui SKP loodi. Majanduse areng ei ole enam eesmärk omaette, vaid esile on tõstetud inimlik heaolu kui väärtus, majanduse areng on oluline sellele kaasa aitamiseks. Samal ajal ei tasu SKP-d kui majanduse näitajat ka maha kanda, kuna tegemist on laialt levinud ja kergesti mõõdetava näitajaga, mis annab majanduse seisukorrast üldpildis hea ülevaate. Selleks, et kasutada SKP-d riikide majanduse hindamiseks, on kasutusele võetud mitmeid SKP edasiarendusi. Riikide majanduste omavaheliseks objektiivseks võrdlemiseks on kasutusele võetud reaalne SKP, ostujõu pariteediga korrigeeritud SKP ja SKP ühe elaniku kohta. Nende näitajate kasutamine võimaldab anda selgemat ülevaadet riigi majanduse seisukorra kohta võrdluses teiste riikidega. Teise majandusliku näitajana käsitleti teoreetilises osas inimarengu indeksit, mis on ÜRO poolt välja töötatud alternatiivne makromajanduslik näitaja. Lisaks majanduse dimensioonile sisaldab see endas ka tervise ja hariduse dimensiooni. Inimarengu indeks loodi, et arendada edasi mõtteviisi, mis keskendus puhtalt majanduse arengule, inimeste heaolu väärtustamisele. Inimarengu indeks on riikide ja organisatsioonide poolt hästi vastu võetud, seda on järjepidevalt väljastatud pea kõikide ÜRO riikide kohta. Inimarengu indeks on samuti saanud palju kriitikat, peamiselt oma valitud dimensioonide ja selle arvutamise metoodika tõttu. ÜRO on igal aastal vaadanud inimarengu indeksi arvutamise metoodika üle ning teinud arvutamise metoodikas mitmeid parandusi. ÜRO arvutab tänasel päeval ka mitmeid lisaindekseid nagu ebavõrdsusega korrigeeritud inimarengu indeks, soolise arengu indeks, soolise ebavõrdsuse indeks ja mitmedimensionaalne vaesuse indeks. Iga dimensioon avaldatakse ÜRO41 inimarengu raportis eraldi, mis võimaldab riikide võrdlemisel näha millisele valdkonnale on poliitikutel vaja rohkem keskenduda. Uuringust selgus, et 2020. aasta oli raske mõlemale riigile. Rootsi majandus tõusis kõigil kolmel aastal, kuid 2020. aastal oli tõus väike, 2021. aastal oluliselt kõrgem. Eestis seevastu oli 2020. aastal majanduslangus, kuid sellest taastuti kiirelt ning 2021. aastal oli majanduslik olukord riigis oluliselt parem. Kõiki vaadeldud aastaid arvesse võttes oli Rootsi majandus stabiilsem, kui Eesti oma ja oli COVID-19 pandeemiast vähem mõjutatud. Võimalikeks põhjusteks olid väiksemad piirangud, suurem rahvaarv ja suurem majanduse maht (SKP kõrgem nii riigi tasandil kui ka ühe elaniku kohta). Vaadeldes inimarengu indeksit selgus, et olukord halvenes 2020. aastal siiski ka Rootsis, kus inimarengu indeks langes ning ebavõrdsuse tase ühiskonnas suurenes. 2021. aastal suutis Rootsi liikuda uuesti paremuse poolde ning taastada pandeemia eelse taseme. Eesti puhul oli seevastu näha, et 2021. aasta SKP tõus ei aidanud kaasa inimarengu indeksi tõusule ning olukord halvenes veelgi. SKP tõus 2021. aastal Eestis ei aidanud kaasa majanduslikule heaolule riigis, kus suurenes ebavõrdsus ja tervise ning hariduse näitajad ei paranenud. Empiirilisest uuringust selgus, et vaadeldes vaid SKP-d ei olnud võimalik saada täit ülevaadet riikide majanduslikust olukorrast ning nende tulevastest majanduskasvu võimalustest. Vaadeldes lisaks inimarengu indeksit oli näha, et SKP tulemused ei andnud täit ülevaadet majanduslikust olukorrast Eestis ja Rootsis. Eriti tugevalt oli seda näha Eesti 2021. aasta tulemuste põhjal, kus SKP tegi suure hüppe, kuid inimarengu indeks hoopis langes, kuna lisandunud väärtus jagunes ebavõrdselt ning ei aidanud kaasa ei tervisega ega haridusega seotud näitajate paranemisele. Sellest tulenevalt on asjakohane soovitada kasutada riikide majanduste hindamisel erinevaid makromajanduslikke näitajaid – nii traditsioonilisi kui ka uuenduslikke. Erinevate näitajate kasutamine võimaldab saada laiapõhjalisemat ülevaadet olukorras ning teha paremini informeerituid otsuseid tulevikuks. Lõputöö eesmärk on täidetud, töös on antud ülevaade kahe erineva makromajandusliku näitaja kasutamisest riikide majanduse hindamisel teoreetiliste allikate põhjal, koostatud empiirilise uuringu metoodika, kaardistatud ja analüüsitud Eesti ja Rootsi makromajanduslikke näitajaid 2019-2021 aastatel ning tehtud järeldusi kuidas erinesid Eesti ja Rootsi majandus aastate 2019-2021 SKP ja inimarengu indeksi põhjal.

The title of the thesis is The Use of Macroeconomic Indicators in the Evaluation of the National Economy on the Example of Estonia and Sweden. The first part of the thesis covers the theoretical aspects of two macroeconomic indicators - gross domestic product (GDP) and Human Development Index (HDI). The second part of the thesis covers an empirical study on the changes in Estonian and Swedish economy during 2019-2021 using the two macroeconomic indicators. The topicality of the thesis comes from the COVID-19 pandemic as the economic situation of the countries has changed differently from the usual forecasts. Using macroeconomic indicator is the most common way to make economic decisions and forecasts. The thesis is 40 pages long and includes 11 tables and 2 charts. Main theoretical sources used are different scientific articles, of which most used are R. Costanza, M.Harti, I. Kubiszewski and J.Talberths “A Short History of GDP: Moving Towards Better Measures of Human Well-being” and G.Esau “Reassesing What Matters – Why GDP Does Not Promote Well-Being and the Case for Alternative Measures”. The aim of the thesis is to give a theoretical overview of two different macroeconomic indicators and to map and analyze how were Estonian and Swedish economies affected during 2019-2021 using those indicators. In order to achieve the goal of the thesis the following research tasks were set:

1. describe the gross domestic product as one of the classic marcoeconomic indicators and its use for assesing the economic condition of a country;
2. describe the Human Decelopment Index as one of the alternative marcoeconomic indicators and its use for assesing the economic condition of a country;
3. compose the methodology to conduct the empirical research;
4. map and analyze the macroeconomic indicators of Estonia and Sweden and the methodologies for finding them;
5. draw conclusions about the differences between Estonian and Swedish economis during 2019- 2021 based on the GDP and HDI. To achieve the objective of the empirical study quantitative analysis was used. Data for the empirical research was gathered from Eurostat and Human Development Reports databases. The sample used in the research was Estonian and Swedish GDP and HDI figures during 2019-2021. The data analysis method was descriptive statistics. Observation tables were used to present the data in an orderly manner.43 It was concluded from the analysis of the research results that 2020 was a difficult year for both countries as Estonian GDP fell and Swedish GDP rise was stalled. Year 2021 was better for both countries, as GDP rose 12% in Sweden and 14% in Estonia. Overall result looking at the GDP was that Swedish economy was more stable, which could be due to less COVID-19 related restrictions, larger population and larger economy overall. Looking at the HDI it was clear, that the GDP rise in Estonia in 2021 did not contribute to the economic well-being in the country as Estonia fell in the HDI table position in 2020 and did not recover in 2021 (Sweden at the same time retained the table position and the HDI score went up in 2021). The substantial rise in GDP in Estonia in 2021, which did not manifest in the rise in HDI shows that the added value was distributed unevenly and did not contribute to the improvement of health and education related indicators. This showcases the importance of using different macroeconomic indicators in analyzing a countries economic situation as this allows to get a more comprehensive overview of the situation and make better informed decisions for the future.