Asendushooldusel olevate noorte ettevalmistamine iseseisvaks eluks mtü maria ja lapsed näitel
| dc.contributor.advisor | Vahula, Triin | |
| dc.contributor.author | Rääst, Kristi | |
| dc.date.accessioned | 2023-05-06T09:06:57Z | |
| dc.date.available | 2023-05-06T09:06:57Z | |
| dc.date.issued | 2023-05-04 | |
| dc.description.abstract | Lõputöö on kirjutatud teemal „Asendushooldusel olevate noorte ettevalmistamine iseseisvaks eluks MTÜ Maria ja lapsed näitel“, milles eesmärgiks oli analüüsida MTÜ Maria ja lapsed noorte ettevalmistust iseseisvaks eluks ning vastavalt tulemustele teha ettepanekuid ettevalmistuse parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud uurimisküsimustele vastuste saamiseks viidi läbi intervjuu perevanematega ja noortega MTÜ Maria ja lapsed asenduskodus. Töös kasutas autor teoreetiliste lähtekohtadena kiindumusteooriat ja üldist/ökoloogilist süsteemiteooriat. Kiindumusteooria kohaselt on varases eas kiindumussuhted edasises arengus määrama tähtsuseks, võib isegi öelda, et see on kõige aluseks. Lapsed peab tundma, et vanema või hooldaja on valmis reageerimine tema vajadustele ning pakkuvad talle turvatunnet. Kiindumussuhte puudumise kulutab lapse energiat selle taastamisele, püüab ise kõigega hakkama saada, ilma abi küsimata, kuid selle tulemusel võib tahaplaanile jääda näiteks õppimine. Olenemata sellest, et laps on näiteks perest eraldatud, on olulisel kohal suhted bioloogiliste vanematega. Uuringus leidis kinnitust, et suheldakse bioloogiliste vanematega ning külastatakse neid. Laste arengus on olulisel kohal kiindumussuhtes, isegi, siis kui need suhted on neist tekitanud traumasid. Teiseks teoreetilised lähtekohaks oli sotsiaalökoloogiline süsteemiteooria, mille kohaselt, arvestatakse nii psühholoogiliste, individuaalsete, keskkondlike kui ka ühiskondlike tegureid. Süsteemiteoorias on tegemist põhimõttega, et keskkond on terviklik ja kõik astmed mikrotasandist (hõlmab enda alla perekonda, lapsi ja omavahelisi suhteid) makrotasandini (Ühiskonnatasandil vaadelakse näiteks ühiskondlike norme, üldiseid hoiakuid ja väärtushinnanguid vägivalla suhtes) on omavahel seotud. Sotsiaalne interaktsioon on vastastikuse mõjutamise ja kohanemise protsess, mis toimub inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Uuringust selguski, et nii perevanemad nägid asju erinevat moodi, kui ka arvamused samastusid. Näiteks arvasid mõlemad perevanemad, et puudujäägid on rahaasjadega majandamises. Samas üks perevanemad arvas, et nende kasvandikud on hästi ettevalmistunud ja teine jällegi luges ette puudusid. Üldiselt saabki öelda, et inimesed on individuaalselt ja psühholoogiliselt erinevad, ja samuti oli keskkond erinevad, ühed küsimustele vastajad elasid linnas, teised elasid, aga maa keskkonnas. Uuringu tulemused näitasid, et lisaks lähedastele suhetele vanematega või hooldajaga mõjutavad asendushooldusel olevate noorte ettevalmistus argioskused, erinevad suhted, rahaga ümberkäimine, sotsiaalne areng, haridus ja tuleviku planeerimine. Noorte eluks vajalikud oskused ja teadmised oli lünklikud, kordi käis uuringus läbi, et enim valmistab probleeme rahaga ümber käimine, kardetakse, et ei suudeta arveid tasuda. Samuti oli noored kohati ebakindlad enda tuleviku suhtes, kas leitakse piisavalt tasuv töö. Perevanemad märkisid ära, et suurimatakse probleemideks võivad olla, raha asjadega majandamine, samuti võib tekitada probleeme kui satutakse valesse keskkond ja sõprus ringkond võib viia halvale teele. Samuti arvasid perevanemad, et probleeme võib tekkida suhtlemises ja asjaajamises, kuna palju tehakse ette ära ja puuduvad võibolla kogemused eelnevalt asjaajamises. Vastavalt läbi viidud uurimistulemustele tee autor ettepanekuid ettevalmistuse parendamiseks: ● Kodudes oleksid võimalikult perekonna sarnases kasvamise tingimused elamiseks, nt kodutööde jaotus, erinevaid ühisüritused, võimalus lasta lapsel ise otsustada mingite asjade üle. ● Hakata võimalikult vara ette valmistama noort isesvaks eluks: näiteks suvised tööl käimised (malevas näiteks), aidata leida sobiv töö, varakult aidata teha otsuseid seoses karjääriga, vajadusel kaasata tegevustesse spetsialiste. ● Tegeleda noorte traumadega, mis on näiteks kodust kaasa tulnud, kaasata samuti spetsialiste erinevaid terapeute, kes aitaksid mõista minevikku ja tegeleda traumadega. ● Informeerida noori, millised järelhooldus võimalused neil on, ning näiteks millised toetusi on neil võimalik saada. ● Et perevanematel oleks ennast võimalus koolitada, osaleda näiteks supervisioonidel, oleksid kõige kaasaegsemad teadmised, samuti oleks oluline, et perevanematel oleks konkurentsivõimeline palk, et ära hoida pidevat töötajate vahetumist. ● Arvan, et tuleks välja töötada mingi mudel, mille järgi perevanemad saaksid lüngad täita, et keskendutakse igale punktile, mis on üleval pool uuringus välja toodud (argioskused, majutus, transport ja toetavad ressursid, enesehoolitsus, suhted ja seksuaalkäitumine, rahaga ümberkäimine, sotsiaalne areng, töö ja õppimine) ● Samuti on üks olulisemaid asju, et antaks noorel võimalust, et ta saaks ise näiteks broneerida arsti juurde aega ning kuidas tehakse dokumente. Uuringust selgus, et noorte ettevalmistus ei ole iseseisva elu alustamiseks piisav, eelkõige jäävad puudulikuks rahadega ümberkäimine, sotsiaalsed suhted on väga minimaalsed või puuduslikud, on midagi vähesed ning noori, kellel on küll on bioloogiline pere olemas, kuid nende peale pigem loota ei saa. | |
| dc.description.abstract | The Bachelor`s thesis was written of “ Preparation of young people in foster homes for an independent life using the example of the MTÜ Maria and children”. The aim of this Bachelor's thesis was to analyze MTÜ Maria and children's young people's preparation for an independent life and also, according to the research results, make suggestions to improve the preparation of young people. Data was collected using interviews, which was conducted with family parents and young people in foster homes. The author used attachment theory and general/ecological system theory in the theoretical part. According to attachment theory, attachment relationships at an early age are of decisive importance in further development. Children need to feel that a parent or a caregiver is ready to respond to their needs and provide them with a sense of security. Relationships with biological parents are substantial even if the child has been removed from the family. The study confirmed that children in foster homes communicate with and visit their biological parents. Affectionate relationships play an important role in children's development, even if these relationships have traumatized them. Another theoretical point of departure was the social-ecological system theory, which is according to psychological, individual, environmental and societal factors. System theory principle is that the environment is complete and all levels from the micro level (including family, children and mutual relationships) to the macro level are interconnected. Social interaction is a process of mutual influence and adaptation that takes place between the person and the environment around him. The research revealed that both foster home workers saw things differently, but there were also opinions when they both agreed. For example, both foster home workers thought that the deficits were in financial management and at the same time one of the caretakers thought that their nurseries were well prepared, when the other saw shortcomings. In general, people are different individually and psychologically. The environment around them is also different, some of the respondents lived in the city, others lived in the countryside. The skills and necessary knowledge are incomplete for young people who have been growing up in a foster home. Most common problem for them was handling the money and finding a profitable job in the future. Foster home workers noted that the most likely can cause problems handling money, wrong environment and independent management. Author´s suggestions for improving the preparation: ● Similar growing conditions for living, for example distribution of homework, different events, give the child the freedom to decide some things on his own. ● Start preparing for an independent life as early as possible: for example going to work in the summer, helping to find suitable jobs, helping to make career decisions, involving specialists in the activities. ● It would be important to have the opportunity to live with a foster family for a period of time to get a better overview. ● To deal with traumas that have come from home, for instance to involve specialists and therapists, who would help understand the past and deal with traumas. ● To inform young people about the available aftercare options and all possible subsidies they can receive. ● Fostering home workers should have the opportunity to train themselves, for example, participate in supervisions, to have the most modern knowledge. It would also be important that the foster home workers have a competitive salary, to prevent a constant change of employees. ● A model should be developed for fostering home workers to focus on each of the points outlined in the above half of the survey (everyday skills, accommodation, transport, support resources, selfcare, relationships and sexual behavior, money management, social development, work and study). The study revealed that the preparation of young people is not sufficient to start an independent life. The biggest shortcomings are the ability to handle money and social relationships. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4552 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö | |
| dc.subject.other | Sotsiaaltöö | |
| dc.title | Asendushooldusel olevate noorte ettevalmistamine iseseisvaks eluks mtü maria ja lapsed näitel | |
| dc.title.alternative | Preparation of young people in foster care for an independent life using the example of the MTÜ Maria and children | |
| dc.type | lõputöö |