Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamise metoodika väljatöötamine. Lõputöö kujunes välja Päästeameti vajadusest lisada hanke hindamise protsessi lisa parameetreid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati teoreetilised ja empiirilised ülesanded. Töö teostamiseks kasutati kombineeritud uuringuna kirjanduse analüüsi, ankeetküsitlust, eksperimenti ning vaatlust. Teoreetiliste ülesannete käigus tutvustati ülevaatlikult ergonoomilise katse ülesehitust ja etappe ning toodi välja, millisel määral on tuginetud juba läbi viidud katsetele teistes riikides. Lisaks tutvustati hetkel päästeametis kasutuses olevat eri- ja kaitserõivastust tehniliste kirjelduste kaudu. Kirjeldati küsimustiku koostamist ning küsimustiku läbiviimise meetodeid ja etappe. Empiirilises osas töötati välja küsimustik ning hindamisskaala, millega Päästeamet saaks hinnata uute tootjate hankenäidiseid. Viidi läbi kolm prooviuuringut eesmärgiga katsetada ergonoomilise raja ja hindamise meetodi omavahelist toimimist. Ergonoomilised katsed viidi läbi Nõmme päästekomandos töötavate päästeametnike seas hetkel kasutuses oleva eri- ja kaitserõivastusega. Uuringute käigus hinnati rõivaste mugavust kirjaliku ankeetküsimustiku, vaatluse ja intervjuu käigus. Analüüsiti tulemusi, mille põhjal tehti järeldused ja esitati ettepanekud. Toodi välja üldised järeldused ergonoomilise katse oluliste etappide kohta ning esitati mõned ettepanekud edaspidisteks katseteks. Prooviuuringute käigus selgusid eri- ja kaitserõivastuse kõige probleemsemad piirkonnad. Kõige rohkem ebamugavuse tunnetamist toodi välja erirõivastuse pükste põlve, reie ning jalgevahelises piirkonnas. Lisaks pükstele toodi välja ka blusooni küünarnuki piirkonna ebamugavus. Tulemustest lähtuvalt esitati Päästeametile ettepanek muuta erirõivastuse pükste materjali või lõikelist lahendust, et parandada liikumisvabadust. Blusooni puhul soovitati muuta varruka konstruktsiooni või nihutada küünarnukile ebamugavust tekitava läbilõike asukohta. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning töötati välja hindamise metoodika Päästeameti eri- ja kaitserõivastuse ergonoomika hindamiseks. Ergonoomilise katse harjutused on kooskõlas väljatöötatud ankeetküsimustikuga, mille läbiviimise tulemusel saadakse teavet päästeametnike eri- ja kaitserõivastuse mugavuse ja liikumisvabaduse kohta. Lõputöö protsessi käigus töötati Päästeametile välja ankeetküsimustik, vaatluse juhend ning hankenäidiste hindamise protseduuri juhend.

The subject of the present thesis is Development of a Methodology for the Ergonomic Evaluation of the Station and Protective Uniform of the Estonian Rescue Board. The aim of this graduation thesis is to develop an evaluation method for ergonomic tests for evaluating the ease of use, pattern construction and material of the station and protective uniform of the Estonian Rescue Board, which could be included in the evaluation system of procurement samples. The graduation thesis is composed of six chapters, each of them dealing with different aspects of the ergonomic tests: the analysis, preparation of a questionnaire and conducting the tests. The method of research for the final thesis is a combined study: literature analysis, a questionnaire survey, an experiment and an observation. Based on the aim of the thesis theoretical and empirical tasks were carried out. Chapter 1 describes the structure and stages of ergonomic tests and to what extent they are based on tests carried out in other countries. It provides an overview of the tests carried out in Norway, the Netherlands and Korea. Chapter 2 gives an overview of how the ergonomic test track has been built up, what tools have been used and which exercises the track consists of. It also highlights what the ergonomic test track will focus on. Chapter 3 describes the clothing worn during the tests. Technical specifications for station and protective uniform, together with technical drawings, are provided. The silhouette of the products, the pattern construction, the fibrous compositions and finishing of the materials used are listed. Chapter 4 gives an overview of the stages of the development of the questionnaire based on the ergonomic track. The chapter gives an overview of the preparation of the questionnaire and the methods used in carrying out the questionnaire. It also describes on the basis of which the test subjects were selected and describes the stages of data collection and procedures based on three pilot studies carried out. The test subjects of the pilot studies included experienced rescue officers who were appropriately trained and aware of basic ergonomic test exercises. The test subjects included rescue officers who belonged to the most common height range and three different dimensions were considered: chest, waistband and hip circumference, which needed to be as similar as possible for the test subjects.