Linna kergliiklusteede talihoolde analüüs

Uurimustöö tulemusel võib Pärnu keskuslinna talihoolde hetkeseisu hinnata rahuldavaks. Kuigi linnakodanike rahulolu uuringust hindas 71 % vastanutest kvaliteeti mitterahuldavaks, siis Pärnu Linnavalitsuse Taristu- ja ehitusteenistuse sõnul on alates 2021 kehtima hakanud hooldelepingu raames teostatavat talihoolet hinnatud pigem heaks või rahuldavaks. Linnakodanike tagasisidest võib järeldada, et inimeste ootused talihoolde kvaliteedile on kasvanud. Lume- ja libedusetõrje teostamise kiirusele ja kvaliteedile pööratakse üha rohkem tähelepanu ning oodatakse hooldajate kiiremat reageerimist. Linnakodanike negatiivset tagasisidet talihooldele aitaks vähendada parem linna kommunikatsioon ja selgitustöö hooldustöödele määrusega seatud nõuete osas. Eelkõige vajaks selgitamist nõuded tee nõutava seisundi ja hooldustsükli aegade osas. Parem arusaam nõuetest aitaks viia tasakaalu ootused talihoolde kvaliteedi ja reaalse hooldajate nõuetekohase kohustuse täitmise vahel. Nagu enamike Eesti omavalitsuste puhul on ka Pärnu linna suurimaks kitsaskohaks teehooldusele eraldatava eelarve suurus. Ideaalilähedaste hooldetulemuste loomine nõuaks suuremaid investeeringuid nii omavalitsuselt kui teehoolet teostatavatelt ettevõtetelt. Pärnu Keskuslinna kergliiklusteede talihoolde maksumus, juhul kui loobuda kloriidide kasutamisest libedusetõrjel, teostada suuremas mahus linna kergliiklusteedelt lume väljavedu ja lisada linna hooldatavate kergliiklusteede mahule kinnistuomanike poolt hooldatavate kergliiklusteede maht, tähendaks linnale ca 172 % kulude kasvu. Uurimustöö tulemusel selgusid mitmed asjaolud, mille muutmine või parandamine talihoolde korraldamisele aitaks kaasa selle kvaliteedi paranemisele. Soovituslik oleks kaasajastada Pärnu Linnavalitsuse poolt kasutatav teede hoolduse rakendus ja parandada talihooldele määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ 05.11.2018 kehtima hakanud versioonis kehtestatud nõuded. Samuti on soovituslik suurendada omanikujärelevalvet teehoolde teostamisele. Pärnu keskuslinnas on endiselt kõnniteid, mis on amortiseerunud asfaltkattega, alla 1m laiusega ja kohati looduse poolt üle võetud ning kinni kasvanud. Selliste teede kaardistamine ja määramine kõnniteeks, haljasalaks või perspektiivseks sõidutee osaks annaks teostatava teehoolduse osas kindlasti parema selguse. Samuti on seni praktikas kasutatav kilomeetripõhine hoolduse maksumus kergliiklusteede osas liiga üldistav ja tingib kindlasti hooldusmaksumuses töövõtjate poolt suurema riski arvestamist ühikhinda. Parema ülevaate annaks geodeetiliselt täpne teede mõõdistus ja klassifitseerimine koos muutuvate tee laiustega. Ideaalis võiks linn kasutusele võtta täpseid teede mahtusid ja määratlusi sisaldava ehitusinfo mudeli, millesse saaks integreerida ka kogu teehooldust puudutava info. Kuigi kloriidide kasutamine teedel annab hea tulemuse libedusetõrjel, siis pikaajalisel kasutamisel avaldab kloriidide kasutamine ka tugevat negatiivset mõju nii keskkonnale, liiklusvahenditele kui ka lähedal asutavatele teedele ja hoonetele. Kloriidide ladestumine keskkonda on pikaajaline ja akumuleeruv ning negatiivsete ilmingute tekkimine on ajas kasvav. Pikemas plaanis peaks olema omavalitsuse eesmärgiks kloriidide täielik kasutamise lõpetamine linnateede libedusetõrjel. Käesoleval ajal ei ole eesmärk realistlik eelkõige heade alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu. Küll aga on Pärnu Linnavalitsusel võimalik kaaluda kloriidide kasutamise lõpetamist kergliiklusteedel. Samuti on soovituslik võtta libedusetõrjel kasutusele tee karestamine. Karestamistehnika soetamine nõuab eelkõige investeeringut teehooldajate poolt kuid pikemas perspektiivis aitab see kaasa kloriidide kasutamise lõpetamisele ja annab kokkuhoiu muude libedusetõrje materjalide kulus.

The aim of the research was to analyze the quality of winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways in the center of Pärnu and the methods of maintenance of snowed and slippery areas. The subject matter of this thesis is acute because in densely populated cities, urban pedestrian and bicycle pathways play an important role in ensuring the mobility needs of city residents. urban pedestrian and bicycle pathways are used for daily commuting to work, to school or to the public transport stop. They are also used for walking, sports and pedestrian traffic. The expectations of city citizens for clean and maintained urban pedestrian and bicycle pathways are high. It is expected that the urban pedestrian and bicycle pathways are easy to use throughout the year and that excessive snow and slippery conditions will not cause inconvenience for their users. The research analysed the winter maintenance works carried out under the framework of the current maintenance contract for the Pärnu city centre roads and pathways, the technology and materials used, and the cost of the works. The requirements set for maintenance work were examined and the most important points were highlighted in the current Road Condition Regulation and Road Maintenance Agreement. Also the volume and cost of taking over the maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways from property owners were assessed. The city residents' satisfaction with the winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways in the centre of Pärnu was also examined, circumstances causing the biggest public discontent were outlined and recommendations to improve the problems were provided. The main focus of the research work was on assessing the impact of chlorides used on urban pedestrian and bicycle pathways. Separately, the impact of chlorides on groundwater, growth soil and vegetation, air quality, concrete structures, vehicles, as well as on pets have been highlighted. The research showed that the use of chlorides negatively affects all of the subjects mentioned above. Chlorides are especially harmful to the environment as the impact of years of chloride use accumulates and the effect of negative consequences becomes increasingly stronger. The author has also pointed out positive and negative circumstances related to bulk materials used for handling of slippery areas. Although the use of crushed granite also requires more snow protection and spring cleaning, it is still a more environmentally friendly solution when it comes to handling of slippery areas. The study concluded that the taking over from the property owners the obligation to maintain urban pedestrian and bicycle pathways in the city of Pärnu would increase the cost of winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways by about 172 %. On the positive side, this would end the use of chlorides on urban pedestrian and bicycle pathways in the city centre and increase the volume of snow removal.