Piirkiiruse võimalikud vähendamise meetmed linnakeskkonnas

Järgnev lõputöö „Possible Measures for Reducing Speed Limits in Urban Environments“ tutvustab erinevaid meetmeid linnakeskkonna piirkiiruse vähendamiseks. Töös keskendutakse inimsõbraliku linnakeskkonna loomisele ja piirkiiruse alandamisele Viljandi kesklinna näitel. Linnad kasvavad kiiresti ning sellega koos arenevad ka meie elukeskkond ja teedevõrgustik. Üha enam tähelepanu pööratakse linnaruumi loomisele, mis sobiks kõigile liiklejatele. Enamik inimesi elab linnades ning liikleb igapäevaselt jalgsi, rattaga või ühistranspordiga, kuid avalik ruum on sageli suunatud autodele. Kiiruspiirangud on üks tuntumaid liiklusohutust mõjutavaid vahendeid. Eestis kehtivad üldiselt piirangud 90 km/h asulavälistel teedel ja 50 km/h asulasisestel tänavatel. Kiirusepiirangud valitakse vastavalt erinevatele vajadustele, tagades ohutu liiklemise. Oluline on leida tasakaal kiirusepiirangute ja ümbritseva keskkonna vahel, arvestades kõigi teekasutajate ohutust. Eelnevat arvesse võttes uuritakse selles töös erinevaid meetodeid liikluskiiruse vähendamiseks ja nende mõju liiklusohutusele. Lisaks käsitletakse erinevaid tegureid, mis mõjutavad meetmete tõhusust erinevates kontekstides. Majanduslike aspektide kõrval arutletakse ka piirkonna elanike ohutuse ning keskkonna seisukohast oluliste meetmete üle. Lõputööga käsitletava ala põhilisteks probleemideks on kitsad ning amortiseerunud kergliiklusteed, mis on kergliiklejatele ohtlikud ning ebamugavad kasutada. Lisaks on alal kohati võrdlemisi laiad sõiduteed ilma teeületus võimalusteta või kergliiklejat varjava tänavaäärese parkimisega. Erinevate probleemidega silmitsi seistes peame tõdema, et võrdlemisi kompaktses linnas, kus kergliiklust tuleks edendada on kaalukauss langenud mootorsõidukite kasuks. Lõputööga on leitud ning väljatoodud erinevad probleemsed kohad, mis vajavad tähelepanu. Probleemsetele kohtadele on välja pakutud nii lühiajalised kui ka pikemaajalised perspektiivsed lahendused, mida linn võiks kaaluda liiklusohutuse parandamiseks. Ohutuma ja tõhusama liiklemise saavutamiseks tuleb teha suuremaid investeeringuid, kaasates kogukonda ning arvestades erinevaid liiklejaid. Hoolikad uuringud ja standardiseeritud meetmed aitavad tagada ohutuma ja paremini toimiva linnakeskkonna. Lühiajaliste meetmetega on võimalik ajutiselt liiklusohtlikel aladel olukorda parandada, kuid mitte täielikult.

This thesis, entitled „Possible Measures for Reducing Speed Limits in Urban Environments“, outlines different ways of lowering the maximum permitted speeds in built-up areas. It focuses on creating a human-friendly urban environment and lowering the speed limit, using the city centre of Viljandi as an example. Cities grow rapidly, and our living environment and road network evolve with them. More and more thought is being put into creating cities which are suitable for all road users. Most people live in towns or cities and get around on foot, by bike or on public transport on a daily basis, but public spaces often prioritise cars. Speed limits are one of the best known means of influencing road safety. In Estonia, speed limits of 90 km/h on roads outside of built-up areas and 50 km/h on city roads are the norm. Speed limits are chosen according to different needs, ensuring safe road use. It is important to strike a balance between the speed limit and the surrounding environment, giving consideration to the safety of all road users. Based on these variables, this thesis examines various ways of reducing traffic speed and their impact on road safety. Additionally, factors influencing the efficacy of these methods in different contexts are discussed. In addition to economic aspects, the safety of the residents of a region and measures that are important for the environment are also discussed. The main problem in the area covered by this thesis is the narrow, deteriorating light traffic paths, which are uncomfortable to use and can be dangerous for pedestrians and cyclists. Additionally, some parts of the area under study have wide roads with no crossing opportunities or roadside parking that conceals pedestrians and cyclists. Faced with these problems, it must be admitted that in this relatively dense city whose light traffic paths need upgrading, urban planning favours cars. This thesis identified and highlights problem areas that require attention. Both short- and long-term solutions for these problem areas are proposed which the city ought to consider so as to improve traffic safety. More must be invested, getting the community involved and giving consideration to different road users, to achieve safer and more efficient road use. Thorough research and standardised measures help to guarantee the safer, improved functioning of urban environments. Short-term measures make it possible to temporarily improve – if not completely fix – the situation in dangerous areas.