Bus Rapid Transit’i rakendamise võimalikkusest Tallinnas

Käesoleva tööga soovis autor tutvustada BRT olemust ja selle rakendamise võimalikkust Tallinnas. Töös tegi ta ülevaate Tallinna ühistranspordist, selle ajaloost, hetke olukorrast ja tuleviku plaanidest. Kiirbussisüsteemi esitlemiseks tegi ta ülevaate ITDP BRT standardist, tõi välja süsteemi võimalikud takistused ja eelised ning tõi näiteid mujalt Euroopast, kus seda on juba rakendatud või planeeritakse. Käsitledes Tallinna kesklinnas D-kategooria sõidukitega toimunud liiklusõnnetuste andmeid aastatel 2009-2015, leidis autor, et 2012 aastal rajatud ühissõidukirajad ei tõstnud oluliselt nendel toimuvaid liiklusõnnetuste arve ning enim toimub külgkokkupuute õnnetusi ühissõidukitega. Märkimisväärne erinevus on tekkinud vaid peale 2014 aasta rekonstrueerimis töid Pärnu maanteele, kus on näha, et Tallinn-Väikese ja Kosmose peatuste vahelisel lõigul on toimunud rohkem juhtumeid, kui varem. Võrreldes kahte perioodi, enne 2012 aastat toimunud liiklusõnnetusi ja peale seda, on D-kategooria sõidukitega juhtunud õnnetuste osakaal kõikidest liiklusõnnetustest tõusnud ca 30%. Autor kasutas LKF’i andmeid juhtumite kohta, milledele olid määratud asukoht x,y koordinaatidega, kuid arvestama peaks, et vaadeldud perioodi esimeste aastate andmed ei ole täielikud. Erinevaid Tallinna ühistransporti puudutavaid arengukavasid uurides selgus, et nendes on enamjaolt välja toodud eesmärgid, kuhu poole ühistransport arenema peaks. Ühistranspordi arendamist peaks eelistama autode ees ja see peaks olema kogu linnastut hõlmavav terviklik süsteem, mis vähendaks tavasõidukite kasutamist. Töös selgitas autor, et BRT on väga hästi organiseeritud bussisüsteem, mis võimaldab kiiret, mugavat ja efektiivset transpordisüsteemi. Kiirbussisüsteemi elemente kirjeldas autor läbi BRT standardi, mis on loodud selleks, et BRT lahenduste võimalusi paremini selgitada kuna nende eeliseid ei osata hinnata võrreldes trammi- ja metroosüsteemidega. Selle rakendamine on odavam, paindlikum ja vähem aega nõudev võrreldes eelpool nimetatutega. Kiirbussisüsteemil on viis põhi tunnust, mis tagavad selle kiiruse: eraldatud ühissõidukirajad, radade paigutus teel, piletite eelmüük, prioriteedid ristmikel ja samatasandilised ooteplatvormid. Leidmaks aktuaalseid probleeme Tallinna ühistranspordist, mis on seotud ühissõidukite liikluskorraldusega kesklinnas, viis autor läbi küsitluse ankeetküsitluse TLT trammi-, bussi- ja trollijuhtide seas. Valimi suurus oli 136 ühissõidukijuhti, neist 72 trammi-, 64 bussi- ja trollijuhti. Ligi pooled ühissõiduki juhid olid rahul olemasolevate prioriteedi süsteemide tööga, kuid rohkem kui pooled juhid pidasid väga oluliseks ühistranspordi prioriteedi süsteemide arendamist Tallinnas. Selle arendamist nimetasid ühissõidukijuhid ka enim võimalusena Tallinna ühistranspordi liikluskorralduse olukorra täiustamiseks. Situatsiooni parandamiseks peeti väga oluliseks ka liiklus järelevalve tõhustamist. Autor esitas juhtidele ka üheksa väidet liiklusseadusest seoses ühistranspordiga. Selgus, et enim rikkuvad tavasõidukite juhid ühissõidukiradade kasutamise korda, liikudes sellel rohkem kui lubatud. Probleeme esineb ka peatustes, kus reisijad liiguvad liiga vara teele kohtades, kus puudub ooteplatvorm ja peatusest väljuvale ühissõidukile ei anta teed asulas. Töö viimases osas analüüsis autor BRT rakendamise võimalikkust Tallinnas ning tegi järeldused ja ettepanekud. Autor peab rakendamist võimalikuks kuna arengukavades nimetatakse ühistranspordi tervikliku süsteemi arendamist väga oluliseks, seda BRT ka pakub. Lisaks on BRT rakendamine märkimisväärselt soodsam ja paindlikum teistest masstranspordi viisidest. Suurimate takistusena toob autor välja erinevate huvigruppide võimalikku vastuseisu ja kohaliku omavalitsuse tahte puudust süsteemi rakendada.

With this thesis author wishes to introduce Bus Rapid Transit and feasibility of implementing it in city of Tallinn. To do that he analyses current public transport system in Tallinn. He studied traffic accidents in Centre of city where public transport vehicle’s where involved in 2009-2015. Also he made an overview about city’s future plans from development programs, in that part he also focused on public transport. To locate topical problems about current public transport system traffic control he conducted a survey, were target group was public transport drivers. Leading to this topic author already had a possible solution for Tallinn public transport problems, conflicts that he had noticed as a daily user of it. But he decided not to present a solution from his own experiences. So he decided to conduct a survey, study development plans and accident data. For daily commuting author prefers cycling and public transport, because it’s the most convenient way to move in city. All people can’t cycle but the can use public transport, so it’s vital that city has a well-functioning public transport system and its preferred over other vehicles in street room. In first chapter author made a short overview about Tallinn public transport history and current situation. On subpart he made an overview about road accidents were public transport vehicles were involved in main transport corridors. He compared period of three years before 2012, when separated bus lines where introduced in those corridors, and after period on schemes what are presented in extras. He didn’t find any notable changes. Considerable change can be seen only in Pärnu maantee, where after road reconstruction work in 2014, accidents with public transport vehicles has risen. But data what authotr uses is incomplete in first the period, so he can’t draw any substantial conclusions from that. Last part of first chapter author made focused on public transport issues in future development plans, there he found that most of them are setting public transport as a priority and it should be developed as a integral system. To introduce Bus Rapid Transit author made an overview of BRT standard, what was developed by The Institute for Transportation and Development Policy (ITDP) to make BRT a notable alternative to other masstransport ways, like lightrail and subway. From that standard author drescribed BRT elemets to show that it can be well organized bus system, what offers fast and convenient transport system. There are five things characteristic to BRT: dedicaded right-of-way, busway alignment, of-board fare collection, intersection treatments and platform-level boarding. From the survey what author conducted, were he targeted public transport vehicle drivers, he found out that nearly half of drivers were satisfied with current public transport priority system, but they named it also as an important measure to improve public transport traffic control in Tallinn. Other main issue what author found was the lack of traffic surveillance and this should also to be improved. Author investigated also how much car drivers brake traffic rules what are connected to public transport vehicles. Analyzing those answers author found out that most often car drivers use bus lanes as they aren’t allowed to and there are problems in bus stops: where passengers move to the road to early when there’s no platform and car drivers often doesn’t give way when bus is departing from the stop. Survey had 136 answers from 72 tram drivers and 64 from bus and trolley drivers. In last chapter author analyzed feasibility of implementing BRT in Tallinn, made short conclusions and suggestion for future research. Author considers implementing BRT in Tallinn possible because development programs say that public transport should be developed as integral system, that can BRT offer. Also implementing BRT is substantially less expensive than alternatives. For the biggest obstacle of implementing author points out that different stakeholder may be against it and lack of local municipality’s will can make or break such plans.