Pestitsiidid põllumajanduses: kokkupuutevõimalused ja mõju mesilaselaadsetele putukatele

Kuupäev

2014

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Intensiivpõllumajandus on kaasa toonud tolmeldavate putukate vähenemise samal ajal kui tolmeldamist vajavate kultuuride kasvupind näitab tõusutendentsi. Mesilaselaadsed putukad on põhjapoolkeral olulisimad tolmeldajad, kuid nende arvukus ja liigirikkus on väga kergesti mõjutatavad nii keskkonna saasteainete kui põllumajanduslike maade struktuuri muutuse tõttu. Meemesilased ja kimalased on sarnase eluviisiga sotsiaalsed putukad. Hoolimata näilisest sarnasusest on neil palju erisusi, mistõttu nad reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Pestitsiidide toksilisuse tase ei sõltu ainult putuka keha suurusest, vaid paljudest muudest teguritest nagu näiteks organismi üldine tundlikkus, eluviisi erinevused. Tolmeldajatel on palju võimalusi pestitsiididega kokku puutumiseks. Üheks probleemiks on arusaam, et kontaktsed pestitsiidid, mis ei põhjusta korjetöölisel häireid, ei mõjuta vastseid, kuna vastsed ei käi põldudel. Samal aja aga unustades, et vastsed tarbivad saastunud toitu. Kui meemesilaste vastseid kaitseb osaliselt see, et neid söödetakse ammede poolt ümber töötatud toiduga, siis kimalasevastsed tarbivad ümber töötamata toortoitu. Seega on väga raske teha paikapidavaid ja kõiki aspekte hõlmavaid järeldusi pestitsiidide mõjust mesilaselaadsetele. Paljud mõjud ei avaldu lühiajaliste katsete käigus. Pikaajaliste katsete läbiviimine on aga ajamahukas ja kallis. Sellepärast tuntaksegi herbitsiidide ja fungitsiidide mõjusid vähe.


Intensive agricultural practice has led to the decrease in the abundance of pollinating insects at the same time when the growing area of crops that need pollination is increasing. Bees are the most important pollinating insects at the northern hemisphere, but their abundance and species richness are easily affected by environmental pollutants and the changes in the structure of agricultural landscapes. Honey bees and bumble bees belong to the group of social insects and have similar behavior. Despite of all similarities their reactions to environmental changes differ largely. The toxicity of pesticides is not depending solely on the body size of the insect, but also on many other factors like the general sensitivity of the organism and differences in lifestyle. Pollinators have lots of opportunities getting into contact with the pesticides. One of the problems is the understanding that contact pesticides which do not cause problems in foraging adults is not affecting the brood. Still, it is forgotten that the larvae consume the contaminated food. When a honeybee larvae is partially protected due to being fed by the nurse bees who re-elaborate the food, the larvae of bumble bees consume raw pollen with all its’ pollutants. It is very hard to draw valid conclusions of all aspects of the impact of pesticides to bees. Many of the effects can´t be examined in short-term experiments. Long-term experiments, however, are time-consuming and expensive. That's why the effects of herbicides and fungicides are purely known.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide