Tugiisikute subjektiivne heaolu ja selle seos nende professionaalse ettevalmistusega

Sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus on aastatega suurenenud. Tugiisiku teenust pakututakse üsna suures mahus, kuid siiski ei ole sobivaid tugiisikuid piisavalt. Tugiisiku töö on keeruline, pingeline ja suure vastutusega ning eeldab suhtlemisoskust. Käesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida tugiisikute ettevalmistuse või selle puudumise seost nende subjektiivse heaoluga. Subjektiivse heaolul on palju sarnaseid käsitlusi ja teooriaid ning seda võivad mõjutada paljud individuaalsed ja ühiskondlikud tegurid. Töös vaadeldi subjektiivset heaolu kasutades Michael. Argyle´i õnneteooriat, mille järgi määratlevad subjektiivse heaolu neurootilisus, depressiooni tase, rahulolunäitajad ning positiivsete ja negatiivsete emotsioonide osakaal. Esmalt andis autor ülevaate üldisest heaolust, elukvaliteedist ja subjektiivse heaolu erinevatest komponentidest ning kuidas need on seotud töö ja eraeluga. Heaolu ja elukvaliteeti ei mõjuta ainult elamis- ja töötamistingimused vaid ka inimeste enda hinnang. Inimeste subjektiivne heaolu ehk õnn koosneb vähemalt kolmest tegurist: eluga rahulolu, positiivsed emotsioonid ja negatiivsete emotsioonide puudumine. Eluga ja tööga rahulolu sõltub ka sotsiaalsetest suhetest, kui suur on toetus pereliikmetelt, sõpradelt või töökaaslastelt. Tugiisikutöö on pingeline ja suure vastutusega, töö nõuab väga head suhtlemisoskust ja kliendiga sobivust. Tööks on vajalik vähemalt keskharidus, erivajadusega klientidega töötamiseks peaks olema ka erialased kogemused kuid lihtsamate klientidega töötamiseks neid ei nõuta, piisab isiklikest kogemustest. Tihti tuleb ette olukordi kus isiklikud kogemused siiski ei aita ja oleks vaja tööks vaja minevat koolitust. Sotsiaalvaldkonnas töötades on väga vajalik empaatia kuid kui oskused puuduvad võib kaduda ka empaatia ning töötajad põlevad läbi. Tugiisikute ettevalmistuse taseme ja subjektiivse heaolu vahelise seose uurimiseks püstitas autor hüpoteesid. Hüpoteesid olid seotud tugiisikutöö ettevalmistusega, kuidas mõjutab teise inimese toetus subjektiivset heaolu ning kas head suhted klientidega mõjutavad heaolu- ja rahulolunäitajaid. Hüpoteesidest tuli välja, et koolituse saanud tugiisikutel on ainult neurootilisuse tase madalam, teistes näitajates erinevused puudusid. Tugiisikutel, kes tajusid enam toetust, olid heaolu- ja rahulolunäitajad kõrgemad. Klientidega häid suhteid omavad tugiisikud kogesid rohkem positiivseid emotsioone. Tulemustest võib järeldada on kõrgemad rahulolunäitajad seotud madalama depressiooninäitajatega ja neurootilisuse tasemega ning positiivsete ja negatiivsete emotsioonidega. Mida madalam on tugiisikute neurootilisuse tase ja depressiooninäitajad, seda kõrgemad on nende rahulolunäitajad. Kõrgemate rahulolunäitajatega tugiisikud kogevad rohkem positiivseid emotsioone ja tunnevad ennast õnnelikumana. See kõik mõjutab nende subjektiivset heaolu.

This thesis is written on the topic "Subjective well-being of support persons and its connection to their professional preparation." The final work consists of 56 pages. 37 sources were used to compile the work, 4 of which were in English. The need for labour in the field of social work has increased in recent years. The support person's service is already offered in quite a large amount, but the demand is still higher than the availability of the service. There are not enough suitable support persons. Expectations for support person services are very high at times, but the wages and preparation of support persons for work are small and therefore do not meet expectations. The work of the support person is complicated, intense and with great responsibility and requires communication skills. Support persons must be able to control their emotions, be ready to react immediately in new situations and maintain patience in all situations. This all affects the subjective well-being of support persons. The purpose of this thesis is to analyse the relationship between the preparation or lack of preparation of support persons and their subjective well-being. To accomplish the goal, tasks were set: • To provide a theoretical overview of subjective well-being. • Provide an overview of the professional activities of support persons, related problems and preparation. • Check hypotheses •Investigate the relationship between the level of preparation of support persons and subjective well-being. The objective of the thesis was achieved using a quantitative research method. A convenience sample of 47 support persons was used to answer the questionnaire. The results of the thesis suggest that higher satisfaction indicators are related to lower depression and neuroticism levels, and positive and negative emotions. The lower the level of neuroticism and depression in support persons, the higher their satisfaction indicators. Supportive persons with higher satisfaction indicators experience more positive emotions and feel happier. It all affects their subjective well-being.