25,25 meetrise autorongi tasuvus ja sobivus Eestis

Soomes ja Rootsis on EMS autorongid liikvel olnud aastast 1995, aastatega modulaarkonseptsiooniga on liitunud riike, näiteks Taani, Hollandi, Norra, Saksamaa, Austraalia jne. Soomes, Rootsis, Hollandis ja Taanis on tehtud uurimisi, mis tõestavad statistika ja tõestustega, et pikemad autorongid arendavad logistikat, parendab ühe veose reisiga kasutada rohkem kaubaruumi ja rohkem massi. Samuti säästab pikemad autorongid keskkonda, kuna rohkem kaupa ühe veose peale vähendab veoautode suurust maanteedel, mille arvelt jääb vähemaks ka õhku saastavat heitekoguseid. Vähem veoautosid soodustab liikluse ja ummikute vähenemist. Taani ja Hollandi näitel saab Eestis transpordiamet paralleelselt alustada limiteeritult lubatud teede võrguga Eestis 25,25 meetriste autorongide jaoks. Erinevad pikkade autorongide kombinatsioonid võimaldavad ligi 40% rohkem kaubaruumi suurenemist ja umbes 12 tonni rohkem kandevõimet. Autorongide ümberkoostamine tavapärasest autorongidest pikemateks autorongideks kaasab: sobiliku veoauto, millel on teljevalem vähemalt 6x2 ja soovitatavalt vähemalt 330kW mootorivõimsus ning lisahaagise haakimiseks tuleb hankida ette eelik või B-link haagis. Autor ei soovita kasutada kombinatsiooni, kus on sadulveok, poolhaagis ja kesktelik haagis haagituna poolhaagise taga olevale haakeseadmele, kuna need ei ole levinud kombinatsioonid ja haakeseadet raske saada. Pikema autorongi veoauto hoolduse intervalli ei mõjuta palju autorongi pikenemine ja mootori võimsuse suurem kasutamine. Samuti rehvi enda kulumine ei suurene, kuna teljekoormused peavad veoautol ja haagistel jääma samaks, nagu ette nähtud määruses 42 lisa 1-s. Kuigi lisahaagise lisandumisel suureneb rehvide üldine vahetuse vajadus, kui rehv on lõpuni sõidetud. Arvutuse käigus selgus, et 25,25 meetrine autorong on tulusam LDM mahu vedamise poolest, kui poolhaagis, mille kogupikkus 16,5. Kütusekulu arvutusel selgus, et kütust hoitakse kokku, mitte ei kulutata rohkem etteantud mahu ära vedamisel EMS autorongidega. Praktikas ei kasutata täielikult LDM mahtu, vaid veose koorem sõltub kahest parameetrist: kauba kaalu ja mahu piirang. Arvutamisel kasutati ainult mahu piirangut. Praktikas on kasutatud kaubaruumi kahekorruselist laadimist, et ka kauba kaalu piirangut maksimaalselt ära kasutada. 5% EMS autorongile üleminekuga tähendaks arvutuste kohaselt aastas ligi 1,5 tonni CO2 paiskamise säästmist keskkonda ja väheneks 70 veoauto ja autojuhi vajadus. Eestis tehti sõidukatse, kus tehti linnakatse ja maanteekatse. Linnakatsel sõideti läbi suuna Paldiskisse Tallinnast Keilas 5 ringteed, kus katsetati autorongi manööverdamisvõimet, et autorong suudaks piisavalt keerata vastavalt seaduse nõutele. Edasi sõideti Tallinna linnas kriitilisemad kohad, mis imiteerisid autorongi võimekust hakkama saada kitsematel ristmikutel, kõrvalpõigetes ja teedel. Samuti sõitis autorong kahes populaarsemas sadamas, kuna suure tõenäosusega EMS sõidukid peavad tihti seal hakkama saama. Maanteesõidul katsetati keskmise kiirusega 85km/h sõitmist, mille eesmärk oli teada saada, kas pikem autorong pidurdab oluliselt liiklust, autorongi võimekust Eesti teedel täismassiga 60 tonni ja veoauto telemaatika seadmest keskmise kütusekulu arvestamist töö arvutuskäigus. Kõik ettenähtud katsed õnnestusid. Arvutuskäigu positiivsel tulemusel nii kasumi, kütuse kokkuhoiu ja CO2 saastatuse vähenemise poolest, välismaal EMS autorongide edukuse ja sõidukatse eesmärkide täituvuse poolest ei ole erilisi takistusi, miks 25,25 meetriste autorongide pilootprojekti Eestis ei peaks alustama. Piiratud teedega oleks võimalus kõige parem ettevõtetele, kus kauba peale -ja mahalaadimine jääks nende lubatud teede piirkonda. EMS autorongide lubamisega kaoks probleem sadamates enne tolli, kus 25,25 meetrine autorongi lisahaagisele tuleb järgi Eestist teine veoauto ja ühe autorongi koosseis jagatakse kaheks. 25,25 meetrised autorongid on võimelised sõitma Eesti põhimaanteedel. Piiratud teede võrgustikuga saab alustada pikemate autorongidega sõitmist Eestis ja jooksvalt koostada aruandeid ja uurida nende autorongide mõju Eesti teedel. Positiivsete tulemustega saab edasi liikuda tasapisi projekti arendamise ja suurendamise suunas.

HCV have been used in Finland ja Sweden since 1995, since then countries like Denmark, Netherlands, Norway, Germany, Australia etc. In Finland, Sweden, Netherlands and Denmark there have been studies that prove with statistics and proof that longer road trains improve logistics, betters the haulage capacity and weight with one trip. Also, longer vehicles save enviroment because with more goods being transported with one trip, less trucks are needed and which means less exhaust gases polluting the enviroment. Less trucks also improves traffic and decreases traffic jams. Estonias pilot project with longer vehicles can parallel to Denmarks and Netherlands pilot project with limited road accessabilty. Different types of EMS combinations enable about 40% more haulage space and about 12 tonnes more carrying weight. Reconstruction of road trains from average to longer road train requiers: a suitable truck, which axis formula is atleast 6x2 and it’s recommended by the author to use atleast 330kW powered engine and for coupling an extra trailer there has to be dolly or B-link in the middle of the road train. The author doesn’t recommend using the combination that includes a tractor, semi trailer and centre-axle trailer. The coupling system of this combination is not common, therefore hard to get. EMS trucks maintenances interval isn’t effected by the switch to EMS road train system and increased usage of engine power. Also, tyre wear itself doesn’t increase because axle weights have to remain the same for trucks and trailers like it’s said in EU directive 96/53. Although with usage extra trailer the sum of tyres used is increased. The calculation showed that 25,25 metre road train is more profitable to haul needed goods than semi trailer, which is 16,5 metres lõng. With fuel consumption calculation, it turned out that fuel’s being saved rather than spent with the increased useage of EMS road trains. In calculation, only the volume of the cargo was included. In practice, the load of the cargo depends on two parameters: cargo weight and volume. With 5% increased EMS road trains it would mean 1,5 tonnes of reduced CO2 gases per year and would decrease the need for 70 trucks and drivers. There was a test drive in Estonia, where settlement and country roads were tested. Route from Tallinn to Paldiski has 5 ring roads, where road train tested its maneuver capabilities to see if road train can turn enough according to the diretive. Afterwards road train drove in Tallinn citys more ciritical points that imitated road train capability to succeed in more narrow intersections, turns and roads. Also road train drove in two common ports, its highly probable that EMS trains have to get by in similar ports. With average speed 85 km/h country roads were tested to absorve if EMS train slows traffic, if road trains can can succeed with full train mass 60 tonnes and to get trucks average fuel consumption from its telematic system for EMS trains benefit calculation afterwards. All the tests were successful. With the positive calcualtion results regarding the profit, fuel savings and reduction of CO2 pollution, EMS road trains success in the foreign countries and success of the test drive there no mayor obstacles to allow 25,25 metre road train pilot project in Estonia. It’s possible to start testing longer road trains with limited access to road network and study the results of EMS road trains in Estonia and the changes they cause to the roads, while they drive. EMS road trains would solve the probleem in ports before customs, where 25,25 meter road trains extra trailer is coupled by another truck. With positive results the project can be constantly developed and expanded.