Väärtusahela rohelisuse hindamine Enersense AS näitel

Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada Enersense AS’i suurimad elektritarvikute tarnijad ning hinnata nende rohelisust, võttes arvesse ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse aspekte ning tulevikuplaane. Töö koosnes kolmest osast, millest esimeses anti ülevaade teoreetilisest taustast ja õiguslikest alustest. Teises osas tutvustati uurimisobjekti, käsitleti empiirilise uurimuse metoodikat ning valimi kriteeriumeid. Kolmas osa keskendus empiirilise uuringu põhjal saadud tulemuste lahtimõtestamisele, analüüsile ja järeldustele. Töö empiirilises osas tugineti teoreetilisetel osadele ning Enersense AS’i tarnijate juhendile. Lõputöö raames kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit ning andmed koguti läbi poolstruktureeritud intervjuude. Lõputöö autor viis läbi neli intervjuud Enersense AS’i tarnijate võtmeisikutega. Töö kahe sektsiooni objektiivseks hindamiseks kasutati autori poolt koostatuid maatrikseid. Enersense AS’i väärtusahela rohelisuse hindamisel selgus, et kõik tarnijad on rakendanud rohelisele ettevõttele omaseid meetmeid, kuid tulemusena selgus, et ettevõte D on kõige jätkusuutlikum. Ettevõttele D järgnes maatriksi tulemuste põhjal tarnija C. Nende puhul oli määravaks pikaajaline tegutsemine ning pidev parendamine keskkonnasõbralikkuse valdkonnas. Ettevõtted rõhutasid keskkonnahoidmise tähtsusele ka juba enne regulatsioonide teket ning jätkusuutliku mõtlemist, kui igapäeva osa enda töös. Mõlema tarnija puhul on ka märkimisväärne töötajate keskmine tööstaaž, mis viitab, et tähelepanu pööratakse lisaks keskkonnale ka töötajatele ning nende heaolule. Ettevõtted A ja B näitasid samuti samme jätkusuutlikkuse suunas, kuigi nende tulemused olid madalamad. See tulenes sellest, et mõlemad ettevõtted on alles kaardistamise järgus ning millest lähtuvalt püütakse tulevikus leida kitsaskohti. Võrreldes mõlemat ettevõtet, olid mõned erinevused ka nende tuleviku väljavaadetel. Kuigi mõlemad ettevõtted näevad, et jätkusuutlikkus on tulevikuteema, siis paistis selle osas teatavat ebakindlust ettevõtte B puhul. Autor leidis mõned kitsaskohad, mis tulenevad tarnijate põhitegevustest ja vastutustundlikkuse nõuete järgimisest. Ettevõtte rohelisuse osas oli kaheks suurimaks kitsaskohaks KHG jalajälje mitte hindamine, mida ei koosta seni ükski tarnija, ning ISO 45001 sertifikaadi puudumine kolmel tarnijal. Lisaks võis üheks kitsaskohaks lugeda ka koostöö puudumise teiste organisatsioonidega. Sotsiaalse vastutuse osas olid ettevõtetel parem seisukord, kuid veel vajaka jäid tarnijad kohaliku kogukonna teotamise ning sidusrühmade kaasamisega. 36 Lõputöö eesmärgiks püstitatud uurimisülesanded said täidetud ning töö eesmärgile leiti vastus. Kuna antud teema on veel mingil määral ettevõtetel arengujärgus, siis leiab autor, et teemat peaks uuesti uurima siis, kui seda on võimalik teha ka kvantitatiivselt.

The aim of the thesis, "Evaluation of the Greenness of the Value Chain on the Example of Enersense AS", examines the sustainability of the four largest electrical appliance Eneresense AS suppliers. Since Enersense AS buys all its materials from partners, the thesis focuses on the greenness of the suppliers. The aim is to map Enersense AS' largest suppliers of electrical supplies, analyse their greenness based on matrices and draw conclusions. The work is divided into three parts. The theoretical part describes the environmental legal bases, the reasons for them and explains the concept of sustainable supply chain and corporate greenness. The second part introduces the research object and describes the methodology. The final section analyses the practical work and draws conclusions. The practical part of the thesis is divided into three sections according to the interviews: greenness of the corporation, social responsibility and future vision. For the preparation of the thesis, semi-structured interviews were conducted with key personnel of the four largest suppliers. For the evaluation of the first two sections, the author's matrices, based on the theoretical part and the Enersense AS suppliers' code of conduct, are used. The analysis revealed that while all Enersense AS' largest suppliers of electrical equipment are engaged in improving their sustainability, the greenest of them is company D, followed closely by company C. Strong advantage for these companies was their long-term commitment, which positioned them ahead of the two other suppliers. The analysis showed that suppliers A and B are still in the developmental stage in terms of being sustainable business. Based on the results, the author identified the lack of a GHG footprint assessment and the lack of an occupational health and safety management system certificate as the main bottlenecks. As the integration of sustainability into the companies' core business activities is still in a developmental stage overall, the author considers that Enersense AS' suppliers should be re-analysed when it is possible to do so in a quantitative way, e.g. on the basis of greenhouse gas reports.