Juhtimisstiilide uuring koolieelses lasteasutuses

Kuupäev

2020

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Lõputöös selgitati välja erinevate juhtimisstiilide olemus ning ühtlasi ka nende mõju koostööle organisatsioonis. Tööga anti ülevaade erinevatest stiilidest ning erinevate stiilide positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Lõputöö uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kasutuselolevad juhtimisstiilid koolieelses lasteasutuses ning uuringutulemustest selgus, et kõige vähem oli juhi poolt rakendatud autoritaarset juhtimisstiili, millele järgnes tulemustest lähtuvalt delegeeriv juhtimisstiil ning kõige suuremal määral on kasutusel demokraatlik juhtimisstiil. Uuringutulemustest selgus samuti see, et alluvate lemmikuks osutus demokraatlik juhtimisstiil, mille näol on tegemist stiiliga, mis hõlmab endas nii inimlikkus, õiglast ja rahumeelset suhtumist kui ka austust alluvate suhtes. Seetõttu oli meeldiv tõdeda, et ka uuringutulemusted kinnitasid, et uuringu keskmes olevas koolieelses lasteasutuses rakendatakse juhi poolt kõige enam demokraatliku juhtimisstiili ning töötajate õiglast ning inimlikku kohtlemist. Juhtimisstiilid mõjutavad väga suurel määral organisatsiooni tööd ja efektiivset toimimist. Õige stiilivalik aitab meeskonda koos hoida ning liikuda koos edukalt ühise eesmärgi suunas. Juhtimisstiili rakendamine mõjutab omavahelisi tööalaseid suhted juhi ja alluvate vahel ning sellest sõltub töötajate rahulolu või hoopis vastupidiselt rahulolematus. Organisatsiooni juhtimisstiilide klassifikatsioon tugineb kokkuvõtvalt sellele, mil viisil rakendatakse võimu, kuidas see jaotub ning kas ja mil määral on alluvad kaasatud organisatsioonis toimuvasse. Sujuvaks koostööks on vajalik üksteise mõistmine ning teineteisega arvestamine, mistõttu on oluline, et juht oleks teadlik erinevatest juhtimisstiilide käsitlustest ning oskaks vastavalt olukorrale ja inimestele õige stiil valida. Töös kasutatud nii Anti Kidroni, Ruth Alase, Peter Northouse’i kui ka mitmete teiste autorite teoseid, milles on kirjutatud põhjalikult lahti erinevate juhtimisteoreetikute käsitlusi juhtimisstiilidest. Töös on kasutatud üheksat erinevat võõrkeelset allikat, sealhulgas ka veebiallikaid. Õige juhtimisstiili kasutusele võtmine toob ettevõtetele palju kasu, parandades nii töötajate omavahelist läbisaamist kui muutes seeläbi ka tööõhkkonna meeldivamaks, töötajad õnnelikumaks ning töö sujuvamaks. Õige juhtimisstiilivalik on organisatsiooniliste eesmärkide suunas liikumisel asendamatu lüli. Analüüsitulemustest lähtuvalt tehakse juhi ja töötajate vahelise tööalase läbisaamise parendamiseks koolieelses lasteasutuses järgnevad ettepanekud: 1. Analüüsitulemustest selgus, et kuigi juht on koostööle orienteeritud ning püüab töötajaid otsustamisprotsessidesse kaasata, siis ei võta ta tihtipeale töötajate ettepanekuid arvesse, sest tal pole selleks aega. Vältimaks tulevikus selliseid konflikte, soovitab autor juhil korrigeerida oma aja planeerimist ning seada tööülesanded tähtsuse järjekorda, et jääks rohkem aega ka alluvaid kuulata ning nendega suhelda. 2. Lisaks selgus tulemustest, et töötajate hinnangul juht ei usalda oma töötajaid piisavalt. Autoripoolsed soovitused siinkohal oleksid, et juhil tasuks olla töötajate osas avatum ning luua töötajates tunne, et ta usaldab neid ja nende arvamust. Ettepanekute tegemisel on tuginetud nii teooria osas väljatoodule kui ka uuringutulemustele. Tulemustest selgus, et juht kasutab kõige enam demokraatlikku juhtimisstiili, mis on oma olemuselt kõige enam töötajatega arvestav, kuid kuna töötajate hinnangute kohaselt ei võta juht siiski aja puuduse tõttu töötajate ettepanekuid arvesse ning ei usalda neid piisavalt, soovitab autor teha tööülesannete planeerimisel mõningaid muudatusi, et alluvate jaoks siiski piisavalt aega leida ning olla veidi enam avatum, et luua töötajates turvatunne. Selleks, et edaspidist tööõhkkonda ning tööalast läbisaamist parendada ongi autor esitanud vastavad soovitused ja ettepanekud. Tuginedes nii töö teooriale kui ka uuringutulemuste analüüsile, võib öelda, et demokraatliku juhtimisstiili rakendamine tõstab töötajate enesemotivatsiooni ning on seetõttu oluliseks teguriks organisatsiooni eesmärkide täitmise seisukohalt. Demokraatliku juhtimisstiili kohaselt on vajalik töötajaid kaasata otsustamisprotsessidesse, kuulata ende arvamusi ning otsuste tegemisel võtta arvesse ka töötajate seisukohti. Tulemustest selgus, et uuritava asutuse juht on küll koostööle orienteeritud ning püüab töötajaid erinevatesse protsessidesse kaasata, küll aga esinevad veel mõningad kitsaskohad, millele tuleks juhil tähelepanu pöörata. Käesolev lõputöö sisaldab nii teoreetilist kui ka uuringupõhist informatsiooni juhtimisstiilide ning nende rakendamise kohta, mis võib edaspidi olla abiks tööalaste suhete parendamisel.


The aim of the study was to give overview of different management styles and to find out the management styles used in pre-school and give recommendations to improve relationship between employees and leader based on the research results.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide