Kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamine SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla näitel

Euroopa Liidu kehtestatud Euroopa kestlikkusaruandluse direktiivi alusel avaldab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2025. aastal majandusaasta aruande tegevusaruande eraldiseisvas osas oma tegevuse kohta kestlikkusaruande. Direktiiv kohustab ettevõtteid raporteerima oma mõjust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud aspektidele. Aruande koostamisel põhinetakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardi nõuetele ning lähtutakse topeltolulisuse kontseptsioonist, mis on vajalik ettevõtte mõjude, riskide ja võimaluste väljaselgitamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi viia Regionaalhaiglale kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamine lähtuvalt topeltolulisuse põhimõttest. Lõputöö käigus viis autor läbi viis töötuba Regionaalhaigla töörühma ja patsiendinõukoja liikmetega. Lisaks loodi patsiendinõukoja liikmetele küsimustik oluliste teemade hindamiseks ja kestlikkusaruandlusesse sisendi saamiseks. Oluliste teemade analüüsi tulemused koondati ning kujutati topeltolulisuse maatriksil. Teoreetilises osas anti ülevaade kestlikkusest, säästva arengu eesmärkidest, kestlikkusaruandluse direktiividest, Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest ning topeltolulisuse põhimõttest. Töö empiirilises osas tutvustati Regionaalhaiglat, töös kasutatud oluliste teemade hindamise metoodikat ning analüüsiti ja tehti järeldusi saadud tulemuste põhjal. Lisaks loodi Regionaalhaigla kestlikkusteemade topeltolulisuse maatriks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitas autor kolm uurimisülesannet. Esimene uurimisülesanne oli anda ülevaade kestlikkusaruandlusest ja topeltolulisuse nõuetest. Antud teemade mõistmine on vajalik eeltöö, et mõista ja läbi viia kestlikkusaruandluse oluliste teemade hindamise protsessi. Teiseks viidi Regionaalhaiglas läbi oluliste teemade hindamine, mille sooritamisel toetuti Euroopa kestlikkusaruandluse standarditele ning EFRAGi juhendmaterjalidele. Teemade hindamiseks tutvuti Regionaalhaigla väärtusahelaga, koostati nimekiri sidusrühmadest ning loodi skaalad teemade mõju olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamiseks. Teemasid hinnati ja koondati Microsoft Excel tabelis. Töö koostamiseks vajaliku sisendi saamiseks, koostati patsiendinõukoja liikmetele küsimustik Microsoft Forms rakenduse abil, kus viieastmelisel skaalal paluti hinnata raviteenuse osutamisega, organisatsiooni juhtimisega, teenuse osutamisega, töötajatega ja haigla tegevusega seotud teemade olulisust. Küsimustikule vastasid 6 inimest. Kõiki teemasid hinnati peamiselt oluliseks või väga oluliseks. Vaid patsiendi ja lähedaste kaasamist patsiendi raviprotsessis hinnati ühel korral vähe oluliseks teemaks. Teine oluline teemade hindamise töörühm koosnes kuuest Regionaalhaigla töötajast, kellega arutleti nii keskkonna, sotsiaalteemade kui juhtimisega seotud kestlikkusaspektide üle ning hinnati neid töös loodud skaalade põhjal. Kõige keerulisemaks osutus antud topeltolulisuse hindamises majandusliku olulisuse osa, mille ressursside kättesaadavuse hindamine vajas põhjalikumat arutelu. Kestlikkusaspektide hindamistulemusi kasutati maatriksi loomisel või on edaspidi abiks kestlikkusaruande koostamisel. Viimasena loodi kogutud tulemuste põhjal Regionaalhaigla topeltolulisuse maatriks, kus hinnatud teemasid kujutati vastavalt nende väärtustele kaheteljeliselt – mõju olulisuse ja majanduslik olulisuse telgedel. Loodud maatriksilt võib järeldada, et Regionaalhaigla peab eriti oluliseks ravikvaliteeti, keskkonnateemasid, töötajate mitmeid töötingimusi, ettevõtte kultuuri ja poliitilist aktiivsust, innovatsiooni ning valdkonna haridusse panustamist. Mitte ühtegi teemat ei hinnatud mõju olulisuse poolest vähe oluliseks. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud, kuid edaspidi võiks oluliste teemade hindamisel kaasata rohkem sidusrühmi ja erialade spetsialiste, et saada läbipaistvamat ja põhjalikumat sisendit kestlikkusaruande koostamiseks. Lisaks võiks tulevikus anda sidusrühmadele pidevat tagasisidet esialgsete järelduste kohta, et hindamist pidevalt täiustada ja asjakohastada.

The aim of this graduation thesis Materiality Assessment in Sustainability Reporting on the Example of the SA North Estonia Medical Centre is to conduct an assessment of sustainability reporting topics for the North Estonia Medical Centre, based on the double materiality principle. On the basis of the European sustainability reporting directive, in 2025 the North Estonia Medical Centre will publish a sustainability report on its activities as a separate section of its annual activity report. The directive obliges companies to report about their impacts, risks and opportunities on aspects related to environmental, social and governance issues. The assessment is based on the European sustainability reporting standards. Throughout this study, author conducted five workshops with the hospital's working group and 6 patient council members. Additionally, a questionnaire was developed for patient council members to assess important topics and gather input for sustainability reporting. The results of this materiality assessment were assembled into a double materiality matrix. The graduation thesis consists of two chapters. The theoretical chapter provides an overview of sustainability in general, sustainable development goals, sustainability reporting directives, European sustainability reporting standards and the double materiality principle. The empirical chapter introduces the North Estonia Medical Centre, describes the methology of materiality assessment, analyzes the findings, and makes conclusions. Based on the results, a double materiality matrix was created. To achieve the target of this thesis, author set three research tasks. The first was to give an overview of sustainability reporting and the double materiality assessment requirements. The second task was to conduct the materiality assessment process at the regional hospital, relying on European sustainability reporting standards and EFRAG implementation guidance. The sustainability topics were evaluated in Microsoft Excel using scales, and additional data from patient council members was gathered through a questionnaire via Microsoft Forms. The topics assessed in workshops and questionnaire were primarily rated as important or very important, with a few exceptions. Lastly, the results were used to create a double materiality matrix, where the sustainability topics where displayed according to their values on two axes: impact materiality and financial materiality. The matrix indicated that the North Estonia Medical Centre places high importance on quality of care, environmental issues, working conditions, corporate culture and political activity, innovation, and contributions to education in the field. In terms of impact materiality, no topics were considered as low importance. The aim of the graduation thesis has been reached. For future enhancements, author suggests involving more stakeholders and specialists in the materiality assessment process to secure more transparent and comprehensive input for the sustainability report. Additionally, in the future, it would be beneficial to provide continous feedback to stakeholders on preliminary findings. This would allow more improvements and updates to the evaluation process.