Krüptovääringute arvestus Eesti ettevõtete näitel

Tehnoloogia areng on endaga toonud kaasa uue virtuaalse valuuta – krüptoraha. Kuna tegu on uudse investeerimise ja rahategemise võimalusega, mis on piisavalt laialt levinud ka ettevõtete investeerimisvõimalusena, siis on uue virtuaalraha raamatupidamislik kajastamine vältimatu. Lõputöös on antud ülevaade krüptoraha ajaloost, olemusest ja mõistest, toodud välja krüptovääringute probleemsed kohad, antud ülevaade krüptovääringute arvestuspõhimõtetest ja kajastamisest finantsaruannetes ning maksustamisest. Võrreldud seda Eesti ettevõtetega, et selgitada välja arvestuspõhimõtete kooskõla Raamatupidamistoimkonna Tõlgendus 1 ja olemasolevate regulatsioonidega Töö koostaja täitis järgmised ülesanded: • esitas lõputöö metoodika; • andis ülevaade krüptovääringu ajaloost, mõistest ja olemusest, selgitas välja selle probleemsed kohad ning audiitorite ja majandusteadlaste arvamused; • viis läbi poolstruktueeritud intervjuu krüptovaluutaga tegeleva Eesti ettevõtte raamatupidajaga; • andis ülevaade krüptovääringute arvestuspõhimõtetest ja kajastamisest finantsarvestuses; • vaatles ettevõtete majandusaasta aruandeid ja tutvus ühe krüptovaluutaga tegeleva Eesti ettevõtte sise-eeskirjaga, kirjeldas krüptovääringute arvelevõtmist ja selle liikumist; • analüüsis saadud infot ja võrdles seda regulatsioonidega, vajadusel tegi ettepanekuid ja andis nõu. Autor kasutas oma töös allikatena RTT 1-te, RTJ-te, ekspertide arvamusi ja hinnanguid ning selgitati välja, et krüptoraha pärineb juba 1980ndate aastate algusest, kui Ameerika krüptograaf David Chaum leiutas esimese algoritmi, mis on tänapäevani krüptokaevanduse keskne osa. 2000ndate aastate lõpus tekkis esimene tõeline krüptovaluuta Bitcoin. Varsti peale seda hakkasid ilmuma Bitcoinile sarnased krüptorahad. Raha on läbi aegade oma olemuselt olnud väga muutuv – kauprahast asendusrahaks ning edasi on sellest saanud usaldusraha, kusjuures kõik vormid on endiselt rahana kasutusel. Neist kõige uuema, usaldusraha alla loetakse ka krüptovääringuid. Krüptovääring on krüptograafia ehk matemaatikaga tagatud digitaalraha alaliik, mida kaevandatakse läbi arvutite lahendades keerulisi matemaatilisi ülesandeid. Kuna krüptovääring on uus digitaalraha alaliik, siis selle kohta puudub spetsialistide poolt ühine arvamus raamatupidamislikust kajastusviisist. Krüptovääringutest tuntuimaks nimetatakse Bitcoini, mis on üks esimesi ja kõige laiemalt levinumaid krüptoraha liike. Krüptovääringud on liigitatud nelja PTP-instrumendi alamliiki: krüptovaluuta, varaga tagatud token, Utility token ja Security token. Krüptorahal on palju erinevaid võimalusi omandmiseks: seda saab kasutada krediitkaardina, sellega saab teha pangaülekandeid ja see võib olla kasutusel kui makselahendus. Krüptovaluutal on mitmeid probleemseid kohti: sellel puudub reaalne väärtus, stabiliseeriv jõud, see konkureerib tavavaluutaga, kuid reaaluses ei võta kunagi ükski riik Bitcoine tavavaluuta asemel kasutusele. Bitcoin on utoopiline unistus ja sellesse investeerimine ei ole blokiahela tehnoloogiasse investeerimine. Raamatupidamisliku poole pealt on informatsiooni krüptovara arvestamise kohta vähe ja olemasolev informatsioon on kesine, ka Raamatupidamise Toimkonna Tõlgendus 1 ei anna täpseid juhiseid. Samuti ei kajasta väljavõtted tehingu sisu ning seetõttu puudub ülekannete puhul võimalus tuvastada, kuhu ja kellele vara edasi liikus. Krüptovääringute kajastamiseks on loodud Raamatupidamise Toimkonna poolt RTT 1, mis annab ülevaate krüptovaluuta kajastamise kohta. RTT 1 alusel tuleb krüptoraha teatud juhtudel kajastada kui varusid ja ülejäänud juhtudel kui immateriaalset vara. Krüptovääringute kiire arengu tõttu otsustas Raamatupidamise Toimkond, et ei reguleeri seda valdkonda detailselt vaid annab kerged suunitlused raamatupidamislikuks kajastamiseks. Kuigi Bitcoin on maksevahend, on soovitatud neid kajastada bilansis varude koosseisus, mis ei ole kõige likviidsem variant. Kuna immateriaalse põhivara kajastamismeetodiks on amortiseeritav soetusmaksumus ning seda ei kasutata ka ettevõtte põhitegevuseks, siis on krüptovääringute kajastamine immateriaalse põhivarana küsitav. Eelnevat arvesse võttes kajastatakse varude all materiaalseid asju, millel on olemas oma tarbimisväärtus ja füüsiline kuju. Kuna krüptovääring ei oma materiaalset vormi ning on virtuaalne rahalaadne toode, siis on krüptoraha paigutamine varude alla samuti küsitav. . Vähemalt korra aastas tuleks Bitcoinile teha ümberhindlus, et need oleks kajastatud õiglases väärtuses. Praktika näitab, et enamasti kajatatakse krüptovääringuid ettetevõtetes kui varu. Põhjendatud erandlikel olukordadel on krüptovääringud kajastatud ka kui raha ja finantsinvesteeringud, mis allikate põhjal ei ole ka vale variant. Korra aruandeperioodi jooksul hinnatakse krüptovääringuid ümber õiglasesse väärtusesse. Erinevatel ettevõtetel on ümberhindluseks erinevad allikad. Raamatupidamise seadus reguleerib kajastamist finantsaruannetes. Ettevõtetel on loodud raamatupisamise sise-eekiri, mis reguleerib majandustehingute dokumenteerimist, raamatupidamis registrite pidamist, algdokumentide käivet ja nende säilitamist, kuidas kajastada kasuamiaruannetel tulusid ja kulusid, kuidas inventeerida varasid ja kohustisi, aruannete koostamise korda, arvestuspõhimõtete ja informatsiooni esitusviisi, raamatupidamises arvutitarkvara kasutamist ning muude sisekontrolli meetmete rakendamise asjaolusid. Samuti kehtestab sise-eeskiri ka kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega. Intervjueerides krüptovääringutega tegeleva ettevõtte raamatupidajat selgus, et neil on raamatupidamise sise-eeskirjas väike lõik krüptovääringute arvestamise kohta finantsaruannetes, milles nad oma tööd lähtuvad. Kuna enamasti kasutatakse krüptovääringuid investeerimise eesmärgil, siis uuritav ettevõte kajastab krüptoraha finantsaruannetes lühiajaliste investeeringute all, mis Teearu juhendmaterjali kohaselt on õige põhjenduse korral üks õigetest arvestusmeetoditest. Uuritav krüptovääringutega tegelev Eesti ettevõte teeb korra aastas krüptovääringute õiglasesse väärtusesse hindamise kande, mis on juhendmaterjalide järgi üks nõutav aspekt. Krüptovaluutas saadud tulu tuleb deklareerida ja see on maksustatud tulumaksuga. Eraisik peab krüptovaluutaga kauplemisest saadud tulu deklareerima tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest, mis leitakse müügihinnast lahutades ostuhinna. Krüptorahas makstava töötasu või dividendi peab teiseldama ümber hetke turuväärtusesse eurodes ja sellet peab tasuma tööjõumaksud. Eraisiku nimel tehtud tehingud tuleb eraisikul endal deklareerida ning äriühingu nimel tehtud tehingud on vaja kajastada raamatupidamises ja maksustama vastavalt seadusele. Intervjueeritava raamatupidaja hinnangul on Maksu-ja Tolliameti lehel palju infot leida eraisikutele, kuid ettevõtetele on info veidi kesine. Kõike eelnevat arvesse võttes on välja selgitatud, et krüptovääringute kajastamine on kahjuks endiselt raamatupidajatele üsna hall ala ning puuduvad ka kindlad regulatsioonid, kuidas oleks õiglane krüptoääringuid arvestada. Kuna puuduvad konkreetsed nõuded ja on olemas vaid suunitlused, siis ei saa autor öelda, et uuritavates krüptovaraga tegelevates Eesti ettevõtetes oleks krüptovara kajastamine raamatupidamislikes dokumentides ebakorektne ja nõu anda pole tarvis.

The topic of the thesis is “Accounting of cryptocurrencies in the example of Estonian companies”. The paper is divided into two chapters. The first chapter describes the methodology of the thesis, and the second chapter is divided into several subsections. First, the history, nature and problematic areas of cryptocurrencies are discussed, and then the accounting of cryptocurrencies and the reporting of cryptocurrencies in financial accounting, the taxation of cryptocurrencies are described. Suggestions were made where necessary. The relevance of the topic appears in Toomas Pott’s article, where he outlines a new law in which the state increases by 25 times the equity capital requirement for companies trading in cryptocurrency. Companies will also have to start proving cash movements related to crypto transactions. The purpose of the regulation is to reduce the amount of cryptocurrency of suspicious origin moving through Estonia and the possibility of money laundering. (Pott, 13.10.2021) The problem of the thesis lies in the fact that cryptocurrencies are used in Estonian companies, and in this regard, there is a need to determine how cryptocurrencies are accounted for in practice and whether it is done in accordance with Estonian regulations and Interpretation 1 of the Standards Board. The aim of the thesis was to provide an overview of the history, nature, and concept of cryptocurrency, to point out problematic areas of cryptocurrencies, to give an overview of accounting principles and reporting of cryptocurrencies in financial statements, and related issues of taxation. Also, to compare the theory with practices of Estonian companies in order to find out the consistency of the accounting principles with Interpretation 1 of the Standards Board and existing regulations. To fulfill the objective, the following research tasks were set: • to present the methodology of the thesis; • give an overview of the history, concept and nature of cryptocurrency, find out its problematic areas and introduce the opinions of auditors and economists; • conduct a semi-structured interview with the accountant of an Estonian company dealing with cryptocurrency; • provide an overview of the accounting principles and reporting of cryptocurrencies in financial accounting; • to look at the annual financial reports of companies and get acquainted with the internal regulations of one Estonian company dealing with cryptocurrency, describe the accounting of cryptocurrency and its movement; • analyze the received information and compare it with the regulations, make suggestions and give advice if necessary. It was found that, unfortunately, accounting for cryptocurrencies is still a rather gray area for accountants, and there are no specific regulations on how it would be fair to account for cryptocurrencies. Since there are no specific requirements and there are guidelines only, the author cannot say that in Estonian companies dealing with crypto assets under investigation, the recognition of crypto assets in accounting documents is incorrect, and thus there was no need to give any advice.