Tsementstabiliseeritud katendikihtide ehitamine – erinevate tehnoloogiate majanduslik ja tehniline võrdlus

Käesolevas lõputöös annab autor lühiülevaate tsementstabiliseerimise olemusest ning selle peamistest omadustest. Analüüsitakse Eestis varem ehitatud tsementstabiliseeritud aluskihitidega teelõike ning võrreldakse antud teede seisukorda samal ajal ehitatud, kuid alternatiivsetele aluskihtidele rajatud lõikudega. Analüüsist selgub et tsementstabiliseerimine on võrreldes alternatiivlahendustega ajas hästi vastu pidanud ning selle vähene kasutamine ei ole justkui õigustatud. Kindlasti võib välja tuua et tsementstabiliseeritud kihid vajavad sügavamat analüüsi kuna antud töödega kaasneb ka palju riske, milledest mõningaid on ka käesolevas lõputöös lühidalt kirjeldatud. Lõputöös jagab autor ka isiklikku kogemust Reidi tee ning Ämari Lennubaasi tsementstabiliseerimisest. Antud objektidel sai proovitud mitmeid erinevaid tehnoloogiaid ning peamise järeldusena võiks välja tuua, et Eestis on mitmeid erinevaid normdokumente, mis seavad tööde läbiviimisele autori hinnangul ebamõistlikud piirangud. Liiga palju pööratakse normidokumentides rõhku tööde läbiviimisel kasutatavate segu tootmise ja paigaldamise tehnoloogilistele nõuetele, samas jääb tähelepanuta peamine, kuidas segu ekspluatatsiooni käigus käitub. Rohkem nõudmisi tuleks esitada segu projekteerimisele ning kasutuseelsele katsetusele, sealjuures tuleks kaaluda maksimaalselt võimalusi taaskasutamiseks. Praegu seatakse autori hinnangul ka ebamõitslikult ranged piirväärtused segu lähteamaterjalidele, mida näitab ka võrdlus muu maailma praktikaga. Autor on arvamusel et stabiliseeritud katendikihid on Eesti oludes ainuõige valik, mida näitab ka majanduslik analüüs võrreldes alternatiivlahendustega. Praeguste stabiliseeritud katendikihtide puhul kasutatakse autori hinnangul liialt palju juurdeveetavaid materjale, samas ei ole uuritud kuidas killustiku asemel näiteks freesasfalt käituks tsementstabiliseerimisel ilma bituumenit lisamata. Samuti tuleks üha rohkem kaaluda aheraine killustiku ja näiteks põlevkivi tuha kasutamisele. Teadaolevalt on Asfaldiliidus hiljuti moodustatud ka stabiliseeritud katendikihtide töögrupp, kust võiks lähiajal oodata uusi lahendusi ning ettepanekuid stabiliseerimise osas. Kuna pidevalt töötatakse välja uusi tooteid, siis on stabiliseerimise sideaine valikul erinevaid võimalusi, on oluline et neid tooteid praktikas ka proovitaks.

In the following thesis „Construction of cement stabilized layers – economical and technological comparision of different technologies“ the author gives a short overview about cement-stabilized layers. Road sections with cement-stabilized base layers previously built in Estonia are analyzed and the condition of these roads is compared with similar sections built at the same time, but on alternative base layers. The analysis shows that cement stabilization has withstood well over time compared to alternative solutions, and its low use does not seem to be justified. It can certainly be pointed out that cement-stabilized layers need deeper analysis, as these works also involve many risks, some of which are briefly described in this dissertation. In the thesis author shares personal experience of cement stabilization in Reidi tee and Ämari projects. Several different technologies were tested there, and the main conclusion would be that there are many different normative documents in Estonia, which, in the author's opinion, impose unreasonable restrictions on the performance of works. Too much focus is placed on the technological requirements for the production and installation of the mixture, while the most important, how the mixture behaves during time and use, is ignored. More requirements should be directed on the design of the mixture and on pre-use testing, while also considering the possibilities of reusing materials. At present, according to the author, unreasonably strict limit values are set for the materials used in the mixture, which is also shown by a comparison with the rest of the world. In autors opinion cement-stabilized layers is the right and only choice in Estoninan conditions, which is also shown by the economic analysis compared to alternative solutions. According to the author, in the case of the current stabilized pavement layers, too much imported materials are used, however, it has not been studied how, instead of gravel, milled asphalt would behave in cement stabilization without the addition of bitumen. Consideration should also be given to the use of oil shale waste rock and, for example, oil shale ash. It is known that a working group of stabilized paving layers has recently been formed in the Estonian Asphalt Association, from which new solutions and proposals for stabilization could be expected in the near future. As new products are constantly being developed, there are different options for the use of binder in stabilization layers, and it is important that these products are tested in practice.