Küttega teed reguleerimata ülekäiguraja vahetus läheduses

Käesoleva töö eesmärgiks oli tutvustada erinevaid küttega teede lahendusi ning keskenduda nende paigutamisele reguleerimata ülekäiguradade vahetus lähedusse, tehes ka konkreetse ülekäiguraja kohta täpsem analüüs. Eestis on lumikate maas keskmiselt 1/3 tervest kalendriaastast, mis eeldab talvisel ajal regulaarset teehooldust ja liiklejatelt erilist ettevaatlikust liikluses. Oma töös keskendun eelkõige reguleerimata ülekäiguradadele, kuna neis kohtades on sageli kiirused suuremad ning tähelepanu pole sedavõrd fokusseeritud, kui näiteks fooridega reguleeritud ülekäiguradadel. Samuti avaldus liiklusinfot lugedes, et palju õnnetusi leiab aset just reguleerimata ülekäiguradadel, mis andis tõestust, et tegu on kohaga, mis vajab suuremat tähelepanu. Lähtudes Eesti kliimast, mil talveaeg kestab novembrist märtsini, ehk 5 kuud, oleks küttesüsteemide paigaldamine teekattele igati mõistlik. Küll aga, tulenevalt kõrgematest paigalduskuludest, peaks olema kohavalik hästi läbimõeldud ning leian, et küttega teede paigaldamine just reguleerimata ülekäiguradade vahetus lähedusse muudaks liikluskeskkonda nii jalakäijate kui autojuhtide jaoks turvalisemaks. Selleks, et muuta turvalisemaks laste elukeskkond valisin käesolevas töös analüüsitavaks ülekäigurajaks Põlva Kooli läheduses paikneva J. Käisi ülekäiguraja ning pakkusin välja lahendusi selle turvalisemaks muutmiseks. Siinkohal ilmnes, et efektiivseim lahendus oleks mitme lahendusvariandi kombineerimine. Lisaks sellele, et ülekäigurada nihutada ristmikust kaugemale, oleks efektiivne ka kasutada soojuskaableid, et tagada liiklejatele turvalisem liikluskultuur. Kuna kaks ülekäigurada paiknevad üksteisele väga ligidal – oleks paslik panna soojuskaablid terve Kesk ja J. Käisi tänava ristmiku alla, et teekond koolimajja oleks veelgi ohutum, mil teed oleksid talvel jääst ja lumest puhtad ning õnnetuste oht sedavõrd väiksem. Küttega teede lahendusi on mitmeid ning neid tekib tehnoloogia arenedes kindlasti ka juurde, kuid praegu on enimlevinud viisid küttekaablite, küttemattide, päikesepaneelide ja soojaveetorude kasutamine. Neist kaks viimast viisi on võimelised ka ise energiat tootma ja talletama, mis tõstab seesuguse lahenduse kasutamise väärtust veelgi. Ristmikel ja maanteedel on üks tõhusamaid ja odavamaid lahendusi kasutada soojuskaableid, nende paigaldamine on lihtne ning hilisemat hooldust süsteem ei vaja. Ka küttemattide kasutamine on materiaalselt odav, kuid kuna tegemist on lahti rullitavate mattidega, ei ole see suurtel pindadel ja kiirustel tegemist kõige optimaalsema lahendusega. Küll aga on küttemattide kasutamine enimlevinud parklates ja sissesõidu- ning kõnniteedel, kus need end igati õigustavad. Igal lahendusel on aga omad plussid ja miinused, suurim miinuspool küttesüsteemide paigaldamisel on materiaalne kulu, seda nii tehnoloogia ostmise ja paigaldustööde, kui parandustööde näol. Samuti puuduvad kohalikus mastaabis ka varasemad kogemused, mistõttu on keeruline oletada, kuidas küttega teed Eesti oludes toimiksid. Küll aga saab seda võrrelda ilmastikuolude poolest Eestiga sarnaste riikidega, kus küttega teid kasutatakse ning teha sealt omad järeldused. Siinjuures ka mitmeid ülekaalukalt positiivseid aspekte nagu liiklejate turvalisuse kasv ja liikluskultuuri paremaks muutmine. Samuti aitab see kaasa teekatte eluea pikenemisele, kuna ei toimu pidevat sooja ja külma vaheldumist, mis teekatet lõhub.

The goal of this thesis was to introduce different road heating solutions and focus on their installation in the immediate vicinity of unregulated pedestrian crossings. Since Estonia is covered with snow for about 1/3 of the year we are in need of regular road maintenance and also caution from the people in traffic. I also created a detailed analysis about a chosen pedestrian crossing on improving its safety. In my work I focus mostly on unregulated pedestrian crossing because in these places speeds are usually higher and less attention is paid when compared to regulated crossings. Also by analyzing traffic information it became apparent that a large part of accidents take place on unregulated crossings which proves that these locations need more attention. Going by the Estonian climate where the winter season lasts from November to March it would be reasonable install heating solutions into the road surface. Due to high installation costs the installation sites should be carefully chosen and I find that installing them near or onto unregulated pedestrian crossings would make the traffic safer for both pedestrians and drivers. In order to make children’s lives more safe I chose to analyze the crossing on J. Käisi street, near the school of Põlva and offer several solutions in making it safer. What became apparent was that the most effective way would actually be to combine several different solutions. In addition to moving the crossing further from the intersection, it would also be wise to use heated cables for the road. Because there are 2 crossings located near each other it would be fitting to install heating under the whole Kesk and J. Käisi street intersection to make the journey to school even safer in the winter. There are a number of heated road solutions and there will definitely be more and more as technology advances but for now, the most common ones are heated cables, heating mats, solar panels and the usage of hot water pipes. Two of the latter ones are able to generate and store energy themselves which increases their value. The most efficient and cheap solution on intersections and highways is using heated cables because installing them is easy and they don’t need further maintenance. Using heated matts is also cheap but because we are dealing with matts that need to be unrolled then it is not the most optimal solution on large surfaces where traffic is moving fast. Although using heated matts is common in car parks, driveways and sidewalks where they can justify themselves. Every solutions has their pros and cons and the largest con of installing heating solutions is their cost due to installation difficulties and the cost of the technology used. Also there usually is no previous experience on using them which is why it is hard to assume how they would work in Estonian conditions. Although we can compare with countries that are similar to Estonia where heated roads are already being used and make our conclusions from that. We also have a number of overwhelmingly positive aspects such as increased safety and improvements in the traffic culture and also increases in the longevity of the road surface because the temperatures wouldn’t vary from hot to cold as much.