Teedefektide analüüs Teeregistri põhjal

Käesolevas töö eesmärk oli tutvustada Eesti Riiklikus teeregistris inventeeritavaid andmeid, nende andmete inventeerimise protsessi, võrrelda Eesti Teeregistrit Rootsi teeregistri PMSV3 – ga, analüüsida põhimaanteedel tekkivaid defekte seoses liiklussageduse ning teekattematerjaliga, anda ülevaade remondimeetoditest katteliikide lõikes ning tutvustada Eesti teede hetkeolukorda ja teehoiupoliitikat. Eesti Teeregistris olevate andmete hulk on mahukas, andmeid inventeeritakse samadel põhimõtetel kui Rootsis. Rootsi teeregister on kaasaaegsem ning kasutajaliides mugavam pakkudes rohkem võimalusi andmeväljundite moodustamiseks. Põhimaanteede lõikudest analüüsitakse nr. 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kilomeetritel 27,99 – 36,69; nr. 1 Tallinn – Narva kilomeetritel 163,70 – 167,51; nr. 10 Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare kilomeetritel 80,07 – 82, 48. Lõikude kattematerjal on vastavalt tiheasfaltbetoon, killustikmastiksasfalt ja mustsegu. Lõike vaadeldi ehitamisest kuni esimese pindamiseni ning sealt edasi 5. aastase ekspluatatsiooniperioodi vältel. Analüüsiks kasutati järgmisi teede põhinäitajaid - E-moodul, tasasus, roopa sügavus ja defektide summa. Defektide summa leidmisel arvestatakse kõigi käesolevas töö punktis 3.3 kirjeldatud defektidega. Defektide omavaheliste seoste leidmiseks kasutati korralatsioonitegureid, mis iseloomustavad seose tugevust ja positiivset või negatiivset mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et 5. aastat peale katte ehitust esines kõige vähem teekattedefekte põhimaanteel, millel oli kasutatud tihedat asfaltbetooni AC. Samas oli ka vaadeldava lõigu kandevõime kõige suurem ning tasasuse näitajad aja möödudes kõige paremad. Samasugune muster jätkus ka peale esimesi pindamistöid. Selgus ka, et kuigi defektide summa leidmisel teeroopaga ei arvestata, omab see tugevat negatiivset seost defektide summaga. Saab järeldada, et roopa arengul kasvab kõigi teedefektide summa, mis näitab kui oluline on õigeaegne rooparemont. Tiheda asfaltbetooni kasutamine võrreldes teiste kattematerjalidega, arvestades defektide tekkimise hulka ja summat on tee omanikule kõige otstarbekam. Analüüsi käigus esineb Teeregistri kasutamisel ka vastuolusid, mis on seotud kas Eesti Teeregistri andmete puudumise või usaldusväärtusega. See tähendab, et Eesti Teeregister vajab arendamist ja uuendamist. Teeregister peab olema põhiline tööriist Teehoiukava koostamisel ja maanteede remondisageduse ning meetodite määramisel. Investeering Teeregistrisse tasub ennast ära õigeaegselt ja väiksemate kuludega hooldatud ning remonditud teede näol.

This Thesis describes what kind of data is available in the Estonian road register, also how the data is collected. It compares Estonian National road register to Swedish National road register and brings out the negative and positive sides from both. The second half of the works gives an overview of the status of the main roads in Estonia. The primary objective of this Thesis is to use the data from the road register and find the correlation between different defects that appear on the asphalt surfacing. The analysis uses the type of the surfacing, the age of the surfacing and the structure of the traffic. In the result of the analysis it comes clear, that the most resilient surfacing is dense asphalt concrete. Compared to other courses, it had the highest E- module, the lowest IRI and the lowest amount of defects. The Thesis also describes different asphalt surface renovation technologies and the principles of funding of roads. The Estonian National Road register is a useful tool to plan the maintenance and construction of roads but some updates are needed.