CNG ja diiselveokite tasuvuse võrdlus
| dc.contributor.advisor | Maas, Rene | |
| dc.contributor.author | Vaher, Kadri | |
| dc.date.accessioned | 2023-05-12T13:19:22Z | |
| dc.date.available | 2023-05-12T13:19:22Z | |
| dc.date.issued | 2023-05-12 | |
| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärk oli anda hinnang CNG veokite kasutamise võimalustele võrrelduna diiselveokitega maanteevedude teostamisel. Lõpustöös uuriti kahte ettevõtet, millest esimene tegeleb toiduainetootmisega, teine on transpordiettevõte. Mõlemad ettevõtted kasutavad nii diiselveokeid kui CNG veokeid. Lõputöös viidi läbi küsitlus kahe ettevõtte seas, analüüsiti veokitega seotud kulusid ja veoringe. Lõputöös läbiviidud küsitlus näitas, et mõlemad uuritud ettevõtted kasutavad peamiselt diiselveokeid ning CNG veokeid on kasutusel vähem. Seoses CNG hinna kallinemisega on CNG veokite kasutamist vähendatud ja lähitulevikus, enne kui CNG hind võrreldes diislikütusega ei odavne, ettevõtted CNG veokeid juurde soetada ei kavatse. Uuringu tulemused näitavad, et praeguste CNG hindade juures ei ole osutunud CNG veokid majanduslikult tasuvaks. Selleks, et CNG veokeid tasuks kasutada, on vajalik, et CNG hind oleks võrreldes diislikütusega soodsam, kuivõrd CNG veokid on kallimad ning lühema hooldusvälba tõttu on nende hoolduskulud kõrgemad. Tulenevalt CNG veokite lühemast tankevälbast ja CNG tanklate vähesusest Eestis, muudab CNG veokite kasutamine veoringide koostamise keerulisemaks ja teatud määral pikendab veoringe. Viimane asjaolu omakorda vähendab CNG veokite majanduslikku tasuvust. Uuritud ettevõtted leidsid, et CNG hinna tõus on mõjunud CNG veokite kasutamisele ebasoodsalt. Selle tulemusena on kasvanud ettevõtete transpordikulud. Kuigi ka diislikütuse hind on tõusnud, on see toimunud väiksemas ulatuses. Üks uuritud ettevõtetest fikseeris CNG kütuse hinna, mis ei toonud kulude kasvu, sest varasemalt oli sõlmitud kütusemüüjaga pikaajaline hinnakokkulepe. Küsitlusele vastanud ettevõtted ei olnud kindlad, kas nad hakkavad tulevikus kasutama alternatiivkütuseid tarbivaid veokeid. Elektri- ja vesinikukütusega veokite osas jäädi äraootavale seisukohale, sest tegemist on uute tehnoloogiatega ja ei ole teada, milliseks osutuvad nende veokite kasutamise kulud. Ettevõtted möönsid, et kui tehnoloogia areneb, siis võidakse minna üle uut tüüpi veokitele, aga see on kaugem tulevik. Kuigi keskkonnasäästlikkus on oluline, siis on ettevõtete jaoks tähtis, et uudseid veokeid oleks majanduslikult tasuv ja mugav kasutada. Kütusekulude analüüsi tulemused näitasid, et 2021. aasta sügisel hakkas CNG hind järsult kallinema, kuid diislikütuse hind on samal ajal olnud stabiilsem. 2020. aasta kevadel toimus seoses aktsiisimäära langetamisega diislikütuse odavnemine, hiljem on selle hind siiski tõusnud. Selle tulemusena muutus CNG kasutamine võrreldes diislikütusega majanduslikult kulukamaks. Ettevõte jaoks, mis kasutas nii CNG kui diislikütusel töötavaid veokeid, tõi CNG hinna kasv kaasa kütusekulude olulise kasvu. Lõputöös uuritud ettevõttes kasvasid 2022. aasta CNG kulud võrreldes 2020. aastaga kuludega ligi kolmekordseks. Kokku on selles ettevõttes kütusekulu kasvanud sel perioodil rohkem kui 400 000 euro võrra. Kütusekulude analüüsi tulemused näitasid, et CNG veokite kasutamine on majanduslikult soodsam, kui CNG kulu läbisõidu 1 km kohta on 0,04 euro võrra madalam. Põhjuseks on CNG veokite kõrgem maksumus ja suuremad hoolduskulud. Analüüsi tulemusena selgus, et CNG veokeid oli kasulikum kasutada 2020. a jaanuarist 2021. a oktoobrini. Alates 2021. a novembrist kuni 2023. a märtsini on soodsam olnud diiselveokite kasutamine. Lõputöös uuriti piimavedusid teostava ettevõtte veoringe. Ettevõttel on 23 veoringi, millega veetakse piima 68 farmist kahte tehasesse. Farmid asuvad kokku 10 maakonnas, kuid peamiselt paiknevad need Kesk- ja Lõuna-Eestis. 20 veoringi teostatakse diiselveokitega ja kolmel veoringil kasutatakse CNG veokeid. Veoringi pikkus on seotud peale võetava piimakogusega. Suuremaid farme läbivad veoringidest osad võtavad piima peale vaid ühest farmist, mõnel ringil aga külastatakse kuni üheksat väiksemat farmi. Kuna diiselveoki tankevälp on 1200–1500 km, siis on võimalik sellega sõita mitmeid järjestikuseid veoringe ilma tankimata. Kõige pikem veoring on 473 km, mis tähendab, et ka seda ringi saaks sõita vähemalt 2 korda enne kui on vaja tankida. CNG veokeid kasutatakse kuni 310 km pikkustel veoringidel ehk ka CNG veokiga saab neid ringe läbida ilma tankimata. Siiski oleks CNG veokeid parem kasutada, kui rajataks CNG tankla Imaveresse. Veoringidel, mille puhul kasutatakse CNG veokeid, soodustab seda Tartus asuv CNG tankla. Veoringide analüüsi tulemused näitasid, et paljudel veoringidel on head võimalused CNG veokite kasutamiseks. Pooled veoringid on piisavalt lühikesed, et ei ole vaja CNG veokeid igal veoringil tankida. Ülejäänutes enamusel pikeneb marsruut vaid mõne kilomeetri võrra. Suur potentsiaal CNG veokite rakendamiseks on Võru ja Valgamaa veoringide puhul, mis on lühikesed ning CNG tankimine on võimaik Võrus asuva tehase läheduses. Mitmeid veoringe uurides jõudis lõputöö autor järeldusele, et neid oleks võimalik lühendada, kui hakata toorpiima vedama teise tehasesse. Osadel juhtudel on sellega võimalik veoringe lühendada rohkem kui 100 km võrra ning ka ajaline võit on kohati 2 tundi ja rohkem. Veoringide muutmisel tuleb siiski arvestada tehaste tootmisvõimsuste tõttu ning seetõttu ei ole ilmselt alati kasulikum vedada piima lähemal asuvasse tehasesse. Kokkuvõtvalt näitavad töö tulemused, et CNG veokite tankimine ei ole CNG veokite kasutuselevõtu juures väga suureks takistuseks. Pigem on probleemiks CNG kõrge hind koos CNG veokite endi kõrgema hinna ja suurema hoolduskuluga. Kui CNG hind langeks, siis oleks võimalik CNG veokeid praeguse Eesti CNG tanklavõrgu juures majanduslikult tasuvalt kasutada. | |
| dc.description.abstract | The aim of the thesis was to evaluate the possibilities of using CNG trucks in road freight. In the thesis, two companies were studied, the first of which is engaged in food production, the second is a transport company. Both companies use diesel and CNG trucks It turned out that at current CNG prices, CNG trucks have not proven to be economically efficient. CNG trucks are more expensive and have higher maintenance costs due to shorter service intervals. Due to the shorter refueling interval of CNG trucks and the lack of CNG filling stations in Estonia, the use of CNG trucks makes vehicle routing more difficult. The increase in the price of CNG has had an unfavorable effect on the use of CNG trucks and has led to an increase in the transport costs of companies. The companies that responded to the survey were not sure whether they would use alternative fuel trucks in the future. Although environmental sustainability is important for companies, the economic profitability of new trucks is also important. The results of the analysis of fuel costs showed that the use of CNG trucks is economically more favorable if the cost of CNG per 1 km is lower by 0.04 euros. It was more beneficial to use CNG trucks from January 2020 to October 2021. From November 2021 to March 2023 disel truck proved to be more economically efficient. Milk transportation routes were analyzed in the thesis. The company has 23 trucks that transport milk from 68 farms to two factories. The results of the analysis of transport routes showed that many transport routes have good possibilities for using CNG trucks. Half of the routes are short enough that there is no need to refuel CNG trucks on every running. In most of the other cases, the route is only a few kilometers longer with CNG refueling. By studying several transport routes, the author of the thesis concluded that they could be shortened if raw milk were to be transported to another factory. In some cases, it is possible to shorten routes by more than 100 km, and the time gain is sometimes 2 hours or more. In summary, the results of the work show that refueling CNG trucks is not a very big obstacle in the introduction of CNG trucks. Rather, the problem is the high price of CNG together with the higher price and higher maintenance cost of the CNG trucks themselves. If the price of CNG were to drop, it would be possible to economically use CNG trucks at the current Estonian CNG filling station network. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4710 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Transport | |
| dc.subject.other | Transport ja logistika | |
| dc.title | CNG ja diiselveokite tasuvuse võrdlus | |
| dc.title.alternative | Comparison of CNG and diesel trucks profitability | |
| dc.type | lõputöö |