Palkmaja renoveerimise käigus tekkinud jäätmed ja korduskasutus

Lõputöö eesmärk oli vaadelda ja uurida, millised jäätmed tekivad antud lõputööks valitud palkmajas ning kuidas on võimalik neid uuesti korduskasutada renoveerimise käigus. Lisaks uuriti, palkmajade ajalugu Euroopas ja Eestis. Uuriti mis vahe on renoveerimisel ning uue palkmaja ehitamisel ning anti ülevaade ehitusjäätmetest ja ohtlikest jäätmetest. Palkmajad on Euroopas ja Eestis levinud hooned, eriti 18...20. sajandil. Tänapäeval kasutatakse palkmaju kõrvalhoonetena, vähesel määral ka üksikelamuhoonena. Lõputöö keskendub Harjumaal, Kiili vallas asuva palkmaja renoveerimisele. Hoone, mis algselt oli kasutusel abihoonena renoveeriti aastaringseks kasutamiseks. Enne renoveerimistöid oli hoone ehitusjärgus, puudus korralik vundament, seinad ja põrand vajasid soojustamist ning katusekonstruktsioon oli halvas seisukorras. Renoveerimisprotsessis võeti „hoone osadeks“, ehitati uus lintvundament, milleks kasutati kruusa ja kiviliiva ning betooni. Palkseinad võeti vundamendi ehitamiseks juppideks, märgistati ja laoti peale vundamendi valmimist uuesti seineks tagasi. Seega palgid ei muutunud jäätmeteks, vaid neid korduskasutati hoone püstitamisel. Kuna osa palke oli niiskuskahjudega, siis kaks palgirida asendati kiviplokkidega. Niiskuskahjudega palke olemasoleval krundil ei kasutatud, kuid neist saaks ehitada midagi väiksemat. Katusekatte vahetamiseks otsustati soetada uus, et tagada parem ilmastikukindlus ja hoone vastupidavus. Vana katus leidis korduskasutust grillmaja ja kuuri ehitamisel. Peamised jäätmed mis tekkisid renoveerimise käigus olid: puidujäätmed, katuse jäätmed, soojustamise tagajärjel tekkinud jäätmed ja mõned ohtlikud jäätmed mis tekkisid renoveerimise käigus kasutatud tööriistade kasutamisel. Renoveerimisel tekkinud jäätmed suudeti uuesti kas ise taaskasutada või siis pakuti teistele, et vähendada prügilasse ladestatavate ehitusjäätmete hulka. Enim jäätmeid mis jäätmejaama jõudis, olid jäätmed mis olid enne renoveerimise alustamist hoones sees. Selleks olid soojustusmaterjalid, klaasvill ja penoplast. Kuna antud materjalid olid juba pikemat aega seisnud siis seismisega olid nende kvaliteet langenud ning kuna maja taheti teha elamiskõlblikuks siis otsustati panna uued materjalid. Lõputöös käsitletud palkmajaga saab hinnata, et iga materjal mis tekib renoveerimise käigus ja mille kvaliteet on veel hea on võimalik kas siis ise uuesti samal objektil kasutada, muul otstarbel samal krundil või siis anda materjal teistele kasutamiseks. Sellise käitumisega on võimalik vähendada ehitusjäätmete kogunemist halvimal juhul loodusesse. Uuritaval objektil on toodud lisaks renoveerimisprotsessile välja mõned tulevikuplaanid. Kuna hetkel renoveerimise käigus ei koostatud seinte soojustamist siis on antud lõputöös teada kuidas neid plaanitakse tulevikus teostada. Millise lahendusega soojustatakse. Antud lõputöös käsitletud hoonet saab ka teistel sarnastel objektidel näitena kasutada, olgu siis tegu abihoone või üksikelamuga. Antud lõputöös tehti abihoone ajutiseks elamiskõlbulikuks hooneks.

Over the ages, people have utilized wood as a construction material, particularly in regions abundant with forests. Timber houses have been prevalent in Europe for thousands of years. Initially, wood was the primary building material, but its susceptibility to fire gradually led to the replacement of long-term settlements with stone houses. Today, timber houses are mainly found in Northern and Central Europe, especially in rural areas, where they retain their charm and practicality. There is a particularly high demand for timber houses in regions prone to earthquakes, such as Iceland and Japan, as wooden structures are more resilient to seismic activity. In the thesis, the author meticulously analyzes the generation and reuse of waste in the specific process of renovating a timber house, which in this case serves as an auxiliary building, designated as a sauna house. The goal of renovating a log house is to make the house livable for temporary living. During the renovation process, the primary forms of waste produced included wood waste, roofing waste, insulation-related waste, and certain hazardous waste materials. The document outlines the composition of these wastes and details their management, whether through reuse within the building or directing them towards recycling initiatives. In the thesis discussed regarding the log house, it can be assessed that any material generated, whose quality remains good, can be reused either on the same site, for other purposes within the same plot, or provided to others for use. Such practices aim to reduce the accumulation of construction waste, ultimately preventing its disposal into the environment.