Jaekaubandusettevõtete finantsnäitajate võrdlev analüüs

Lõputöö teemaks oli jaekaubandusettevõtete finantsnäitajate võrdlev analüüs ning uurimisobjektideks olid Coop Eesti Keskühistu ja Selver AS. Ettevõtete põhitegevuseks on hulgi- ja jaekaubandus. Coop Eesti Keskühistu puhul on tegemist tulundusühistuga ning Selver AS on aktsiaselts. Lõputöö läbiviimiseks kasutati deduktiivset põhimõtet, mis võimaldas toetuda/lahendada olemasolevaid teooriaid. Lõputöö puhul oli tegemist kvantitatiivse juhtumiuuringuga, kus analüüsiti jaekaubandusettevõtete finantsnäitajaid. Kvantitatiivset meetodit iseloomustavad suurused olid arvulised ja andmeid analüüsiti matemaatiliste meetoditega ning meetodi puhul toetuti järeldustele varasematest uuringutest, teooriatest ning järeldusi tehti vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes. Andmeid koguti dokumendivaatluse käigus, kus uurimise alla võeti ettevõtete 2019.-2021. majandusaasta aruanded. Lõputöö oli jaotatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitati lõputöö probleemi, eesmärke ning andmete kogumise- ja analüüsimeetodeid. Teises peatükis kirjeldati finantsnäitajate analüüsi vajalikkust ning eesmärke ja analüüsi infoallikaid. Lisaks toodi välja ja arvutati erinevaid finantsnäitajaid (horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüsid). Bilansi horisontaalanalüüsis selgus, et mõlema ettevõtte bilansimahud kasvasid võrreldes baasaastatega. Coop Eesti Keskühistul oli kasv ligi 19 miljonit eurot ehk 17,0% ning Selver AS kasv oli umbes 3 miljonit eurot ehk 2,4%. Coop Eesti Keskühistu puhul oli suurim tulusus tingitud investeeringutest tütar- ja sidusettevõtjatesse, mis võrreldes 2020. aastaga kasvasid ligi 14,4 miljonit eurot. Selver AS suurim muutus varadest oli tingitud nõuete ja ettemaksete kasvust, mis baasaastaga võrreldes kasvas ligi 25 miljonit eurot ehk 99,5%. Kasumiaruande horisontaalanalüüsis oli ettevõtetel suurimateks muutusteks ärikasumid. Coop Eesti Keskühistu puhul kasum sidusettevõtjatelt, mis oli kasvand 568,6% võrreldes eelnevate aastatega ning ärikulud olid kahanenud 84,2%-i. Selver AS puhul oli ärikasum muutunud 34,3% ehk ligi 16,6 miljonit eurot, muutus oli tingitud ABC Supermarketite omandamisest, mille käigus lisandus ettevõttele 19 kauplust. Kulude poolelt oli suurim muutus toimunud põhivara kulumi ja amortisatsiooni kirjel, kus 2021. aastaks oli muutus 20,3% ehk umbes 1,9 miljonit eurot. Bilansi vertikaalanalüüsist selgus, et mõlema ettevõtte puhul võtsid suurima osakaalu varadest enda alla varud (Coop Eesti Keskühistul oli suurem osakaal ka nõuetest liikmesühistute vastu). Kohustiste poolelt langesid 2021. aastaks mõlema ettevõtte nii lühi- kui ka pikaajalised kohustised. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et mõlema ettevõtte puhul moodustas igal aastal suurima osakaalu müügitulust kirje kaubad, toore, materjal ja teenused ning järgmine suurem kulu oli ettevõtete tööjõukulud. Rahavoogude aruande horisontaalanalüüsist selgus, et Coop Eesti Keskühistu finantsolukord oli paranenud, sest rahavood kokku tõusid. Samas sai järeldada, et Selver AS finantsolukord oli küll paranenud, ent mitte niipalju kui Keskühistul (2021. aasta seisuga olid rahavood muutunud 5% ehk umbes 12 000 eurot). Rahavoogude aruande vertikaalanalüüsist selgus, et Coop Eesti Keskühistu suurima osakaalu raha kasutamisest kokku moodustasid saadud laenude tagasimaksed ning Selver AS puhul tasumised põhivarade eest. Ettevõtete näitajate omavahelisel analüüsil selgus, et Selver AS oli investeerinud suuremas osas põhivaradesse kui Coop Eesti Keskühistu, kes suunas oma ressursid laenude tagasimaksetele. Ettevõtete lühiajalisi maksevõime suhtarve analüüsides selgus, et kuigi maksevõimelisteks ettevõteteks peetakse neid, kellel puhaskäibekapitali arvutuse tulem on positiivne, siis negatiivne puhaskäibekapital on kõrge varude käibekiirusega jaekaubandusettevõtete puhul tavapärane, seega probleeme analüüsitavatel ettevõtetel ei teki. Mõlema ettevõtte madal maksevõime näitab, et ettevõtete puhul võib tekkida raskusi lühiajaliste võlgade tasumisel, samas on jaekaubandusettevõtete puhul loomulik, et varud on suured ning seetõttu ka likviidsusnäitajad madalad. Madala maksevõime üheks põhjuseks võib olla ka uuritavatel aastatel kestnud tervisekriis. Ettevõtete pikaajalisi maksevõime suhtarve analüüsides selgus, et ettevõtete võlasuhted olid pigem kõrged ehk ettevõtted ei ole niivõrd iseseisvad, kuigi mõlemal ettevõttel oli kolme aasta lõikes soliidsuskordaja tõusnud. Kuna kapitaliseerituse kordaja oli mõlemal hea, saab järeldada, et ettevõtete maksevõimekused pikemas perspektiivis on head ning neil ei tohiks pikaajaliste investoritega probleeme tekkida. Ettevõtetel on üldjoontes pikaajalised maksevõime näitajad head, mis tagab nende tegevuse jätkamise. Seega ei ole kriisiaeg vaadeldavate jaekaubandusettevõtete pikaajalist maksevõimet negatiivselt mõjutanud.

Efektiivsusnäitajate poolest ilmnes, et ettevõtete debitoorse võla kasutus oli tõhus ehk arved laekusid aruandeperioodil kiirelt, kuigi lühiajalise võlgnevuse käibekordaja oli madal, see võib olla tingitud kriisist, kuna klientidel võis sellel perioodil olla raskusi oma arvete tasumistega. Jaekaubandusettevõtetes on lühiajalise kohustiste madal käibevälde tavapärane, ehk klientidel on krediitmüüki vähe ning tasutakse koheselt, seega on ka nõudeid vähe. Keskmine maksetähtaeg ettevõtetel oma kohustiste täitmiseks oli pikenenud ehk ettevõtted juhivad oma kapitali efektiivselt (kuigi Selveril tuleb võlgnevused tasuda Keskühistust kiiremini). Mõlema ettevõtte puhul tasutakse oma võlgnevusi teistele ettevõtetele pikema aja jooksul, kui toimuvad nende endi nõuete laekumised ehk esmalt tuleb raha sisse ja alles siis makstakse raha välja. Mõlemal ettevõttel oli varusid kasutatud efektiivselt müügitulu genereerimisel ning varude ringlus oli piisavalt kiire ehk ka raha laekumine oli seetõttu kiirem. Varude efektiivsem kasutus võis olla tingitud koroonakriisi aegsest inimeste ostuhullusest ning hirmust kauba defitsiitide ees, mistõttu oli jaekaubanduses nõudlus suurem ehk kaupa osteti rohkem kui tavaliselt. Sellest tingituna pidid ka jaekaubandusettevõtted ostma sisse suuremas koguses varusid. Raha liikumine oli mõlemal väga hea (negatiivne raha konversiooniperiood) ning ettevõtted ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, et katta oma jooksvaid kulusid. Üldjoontes olid analüüsitavate ettevõtete efektiivsuse näitajad head ehk nende tegevus on efektiivne. Tasuvuse suhtarve analüüsides selgus, et ettevõtete koguvara puhasrentaabluse näitajaid arvestades sai järeldada, et ettevõtete varadesse investeerimine oli ennast ära tasunud. Kapitali rentaablusi võrreldes selgus, et Selveril oli väga hea kapitali kasutus ning Keskühistul mitte nii hea. Kui võrrelda mõlema ettevõtte tasuvuse suhtarve saab järeldada, et Selveri põhitegevuse efektiivsus oli märgatavalt parem võrreldes Keskühistuga. Ülemaailmne koroonapandeemia mõjutas kõiki tasuvuse näitajaid negatiivselt just tervisekriisi esimesel ehk 2020. aastal. Kuigi kokkuvõtvalt oli mõlema ettevõtte finantsolukord hea, siis järgnevalt on esitatud paar ettepanekut maksevõime näitajate kohta, mida saaks parendada: • Coop Eesti Keskühistu peaks rõhku pöörama muudele viitvõlgadele, et vähendada lühiajalisi kohustisi, vastasel juhul võib ettevõte sattuda makseraskustesse (lühiajaliselt); • ka Selver AS võiks üle vaadata oma võlad tarnijatele ning võimalusel neid vähendama, näiteks leppides tarnijatega kokku pikemates maksetähtaegades, et vähendada oma lühiajalisi võlgnevusi; • mõlemad ettevõtted peaksid pöörama rohkem rõhku varude juhtimisele, sest likviidsusnäitajad on madalad ning see viitab vabade rahaliste vahendite vähenemisele; • Selver AS peaks kriitilise pilguga üle vaatama ettevõttes kasutusel olevad laenatud finantseerimisvahendid, et vähendada oma võõrkapitali kasutust ning tõsta omakapitali osakaalu. Lõputöö koostaja hinnangul on lõputöö eesmärk saavutatud.

The coronavirus pandemic has caused a global crisis, bringing with it various effects on all economic sectors. Almost all countries around the world imposed strict restrictions in the previous three years (2019-2021) to stop the spread of the virus. The economic damage was inescapable and represented the biggest economic shock the world has experienced in decades. The research objects of the thesis are companies with Estonian capital, Coop Eesti Keskühistu and Selver AS. The main field of activity of the companies is wholesale and retail trade. Coop Eesti Keskühistu is the oldest and largest group operating jointly in the field of retail trade in Estonia. Under this name, 18 independent regional consumer cooperatives operate with a total of nearly 330 stores, 5,500 employees and 75,000 client-owners. Selver AS is an Estonian retail chain that includes more than 70 stores: Selver and Delice supermarkets and hypermarkets and Selver ABC small stores. Selver AS belongs to AS Tallinna Kaubamaja Group. The aim of the thesis, Comparative analysis of the financial indicators or retail companies, is to analyse the financial indicators of retail companies between 2019 and 2021 and to come up with proposals for improving the financial situation. To achieve the aim of the thesis, the following research tasks are set: • prepare the thesis methodology; • describe the necessity, goals and sources of information used in the analysis of financial indicators based on theoretical sources; • present suitable methods for comparative analysis of financial indicators; • analyse the annual reports of Coop Eesti Keskühistu and Selver AS for the years 2019-2021 and compare their results in order to find out the financial situation of the companies; • draw conclusions from the analysis and, if necessary, make suggestions for improving the financial situation. The thesis consists of two chapters. In the first chapter, the methodology of the thesis is explained, where the problem, purpose and data collection and analysis methods of the thesis are highlighted. In the second chapter, the theoretical foundations of financial indicators of companies are discussed, in which the necessity and goals of financial indicator analysis are described, information sources for financial indicator analysis, different options for financial indicator analysis, for example, such as horizontal and vertical analysis and different ratio analyses. Since the thesis is built on the basis of a vertical principle, a comparative analysis of the financial indicators of retail trade companies is also performed in parallel. The horizontal analysis of the balance showed that the balance sheets of both companies increased compared to the base years. The growth of Coop Eesti Keskühistu was nearly 19 million euros or 17.0%, and the growth of Selver AS was around 3 million euros or 2.4%. In the case of Coop Eesti Keskühistu, the highest profitability was due to investments in subsidiaries and affiliates, which increased by nearly 14.4 million euros compared to 2020. The biggest change in assets of Selver AS was due to the increase in receivables and advances, which increased by nearly 25 million euros or 99.5% compared to the base year. Analysing the profitability ratio revealed that, considering the indicators of the net profitability of the companies' total assets, it could be concluded that the investment in the companies' assets had paid for itself. Comparing the returns on capital, it turned out that Selver had a very good use of capital and Keskühistu not so well. If we compare the profitability ratio of both companies, we can conclude that the efficiency of Selver's core business was significantly better compared to Keskühistu. The global corona pandemic had a negative impact on all profitability indicators in the first year of the health crisis, i.e. 2020. Although the overall financial situation of both companies was good, the following are a few suggestions regarding solvency indicators that could be improved: • Coop Eesti Keskühistu should pay attention to other non-current debts in order to reduce short-term liabilities, otherwise the company may run into payment difficulties (in the short term); • Selver AS could also review its debts to suppliers and, if possible, reduce them, for example by agreeing on longer payment terms with suppliers in order to reduce its short-term debts; • both companies should pay more attention to inventory management, because liquidity indicators are low and this indicates a decrease in free funds; • Selver AS should review with a critical eye the borrowed financial instruments used in the company in order to reduce the use of its external capital and increase the share of equity capital.