Sünnitusjärgses depressioonis olevate emade toimetulek

Lapsele on vaja ema, kes on avatud, tasakaalukas ja positiivne. Terve naine mõjub samuti ühiskonnale hästi. Tuleb edukalt toime igapäevaeluga ja suudab teisi vajadusel abistada. Sünnitusjärgses depressioonis ema tunneb tihti end läbikukkununa nii naise- kui emarollis. Suuresti on kannatajaks vastsündinu, kes vajab erilist hoolt. Kannatada võib saada ka ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mis omakorda mõjutab beebi heaolu, seetõttu on juba oluline hakata varakult tegelema sünnitusjärgse depressiooniga. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida sünnitusjärgse depressiooni olemust ja abi saamise vajadust ja võimalusi. Uurimustöö teoreetilisteks lähtekohtadeks on rolliteooria ja kiindumusteooria. Kui naine tunneb end emarollis läbikukkununa, siis on kerge tekkima kurvameelsus, mis omakorda võib areneda depressiooniks. Ka kiindumussuhe lapse ja ema vahel võib saada kahjustada, kui naisel on sünnitusjärgne depressioon. On võimalik, et see mõjutab lapse arengut ja edasist elu, ka täiskasvanueas. Lõputöös on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Intervjueeritavateks oli kuus ema, kellel on diagnoositud sünnitusjärgne depressioon. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning saadi vastused püstitatud uurimisülesannetele. Raseduse ajal kogetud raskused ning pikaajalised tugevad negatiivsed tunded võivad viia sünnitusjärgse depressioonini. Depressiooni tekkimise vältimiseks oleks võimalik juba raseduse ajal ennetavalt kasutada teatud meetmeid. Sünnitusmajas saadud negatiivsed kogemused võivad olla üheks sünnitusjärgse depressiooni tekkimise põhjusteks. Sealsed töötajad on keskendunud põhitegevusele, kuid emad vajavad rohkem ka neile pühendumist ja suhtlemist. Siinkohal oleks vaja ämmaemandatele teha koolitusi, kus põhirõhk on sünnitusjärgsel depressioonil ja sellele kalduvate emadega suhtlemine. Sünnitusjärgses depressioonis emad tihti ei teadnud varasemalt sellest haigusest midagi. Samuti ei teadnud lähedased inimesed. See omakorda võib viia tõsiste konfliktideni suhetes. Üksteist ei mõisteta ning ignoreeritakse. Selle tõttu esineb ka lahkuminekuid. Kannatajateks on ka beebi ja teised peres kasvavad lapsed. Info andmine enne ja peale sünnitust aitaks depressiooni ennetada ja varases staadiumis märgata. Läbiv teema oli intervjuudes ka läbikukkumise tundmine nii emana kui naisena. Sünnitusjärgses depressioonis olevad emad ei tule toime igapäevaeluga nii nagu varasemalt. Pole tahtmist ega jõudu teha toiminguid. Ei suudeta pühenduda lapsega tegelemisse ning ka pereelu kannatab. See omakorda tekitab saamatuse tunnet ja enesesüüdistamist. Abiks on toetavad inimesed, kes aitavad kodutöödes, lastega tegelemises, annavad aega naisele enda asjadega tegelemiseks. Tihti piisab ka sellest, kui depressioonis ema saab rääkida enda muredest ja mõtetest kellelegi. Selleks võib olla näiteks lähedane inimene, arst, psühholoog või sotsiaaltöötaja. Lapseootel naist valmistatakse ette sünnituseks. Toimub erinevaid rasedusaegseid uuringuid ja info andmist lapse heaolu ja sünnituse kohta. Emad, eriti esmasünnitajad, vajavad edasiseks eluks samuti juhiseid. Elu koos vastsündinuga on uus ning üsna muutunud. Intervjuudest selgus, et vaja oleks inimest, kes kohtuks perega peale sünnitust ja kuulaks muresid, annaks vajaminevat informatsiooni ja märkaks abivajadust. Selleks inimeseks võib olla sotsiaaltöötaja. Mõnikord piisab motiveerivast vestlusest, et hoida ära depressioon. Intervjueeritavate arvates võiks olla sünnitusmajas koht sotsiaaltöötajale, kes juba seal annaks perele infot sünnitusjärgse depressiooni kohta. Vaja on inimest, kes tegeleks selle ennetamisega, vajadusel nõustaks ja suunaks abi saama. See annaks parema aluse emadusega toimetulekuks.

A Review of Postpartum Depression. Impacts of postpartum depression on the family. An overview of the possibilities of helping and supporting a woman in case of postpartum depression. Research results and analysis.