Jätkusuutliku ringmajanduse strateegia rakendamine Zack Marques OÜ näitel

Varasemad ja praegused ressursikasutustavad on tekitanud maailmas suure saastatuse ning keskkonnaseisundi halvenemise. Selleks, et jäätmeteke ei oleks sõltuvuses majanduskasvust, tuleb kogu väärtusahela ulatuses teha märkimisväärseid jõupingutusi. Tekstiiljäätmete alla kuuluvad nii rõivad kui ka tekstiiljäätmed tööstusest ja kodumajapidamisest. Maailmas levib kiirmoe suundumus, kus rõivaid kantakse üha lühemat aega ning mis on otseses seoses ületootmise ja -tarbimisega. Et astuda vastu ületarbimisele ja sellest põhjustatud kliimaprobleemidele ning ressursside ammendumisele, tuleb kogu olelusringi ulatuses loobuda „võta, tarbi ja viska ära“ mentaliteedist. Viimastel aastatel on Euroopa Liidus tehtud ringmajanduse edendamiseks sisulisi samme. Kokku on lepitud lähenemisviisis, loodud strateegiaid, tegevuskavu ja visioone ning seatud eesmärke, kuidas edendada ringlussevõttu ja korduskasutust, aga ka parandamist, taastootmist ja jagamist. Käesoleva lõputöö teemaks on jätkusuutliku ringmajanduse strateegia rakendamine Zack Marques OÜ näitel. Ettevõtte näol on tegemist peamiselt naisterõivaste disainimisele ja tootmisele keskenduva ettevõttega, mis peab alates 2025. aastast kohanema Euroopa Liidu uute ringmajanduse, kestlikkusnõuete ja tootja vastutuse regulatsioonidega. Lõputöö käigus hinnati ja analüüsiti Euroopa Liidu jätkusuutliku ringmajanduse strateegiatest tulenevaid nõudeid ning nende rakendamisvõimalusi väikeettevõtte Zack Marques OÜ näitel. Tuginedes Zack Marques OÜ tegevusele, eesmärkidele, tootepoliitikale ja toimimispõhimõtetele hindas autor, kuivõrd rakendab ettevõte juba käesoleval ajahetkel ringmajanduslikke abinõusid ning millisel kujul saaks ettevõte oma jätkusuutlikkuse põhimõtteid veelgi edukamalt rakendada. Autor jõudis seisukohale, et püstitatud eesmärk sai täidetud osas, mille suhtes on strateegiates käesoleval ajahetkel toodud konkreetsemad lahendusvõimalused. Eelkõige puudutab see efektiivsemaid viise tarbimiseelsete tekstiilijäätmete kasutamisel ning jäätmetekke vähendamisel, samuti taaskasutusvõimaluste rakendamisel. Nõuded, mis käesoleval ajahetkel on konkreetsete rakendamisjuhisteta, tekitavad ettevõtte esindajas ebakindlust ning vajavad lahendamist seadusandlikul tasandil. Eelkõige puudutavad kitsaskohad tarbija vastutuse regulatsiooni ning ettevõtte võimalikkust vastutada tarbijate kohustuse eest tagastada tooted nende kasutamise järgselt ettevõttele. Tekstiilijäätmete tekke kontrolli all hoidmiseks on ettevõtte tegevuspõhimõtted suunatud nõudluse hindamisele ning masstootmise vältimisele. Lisaks kasutab ettevõte oma toodete konstrueerimisel kangaid üsnagi maksimaalselt, eesmärgiga viia toodete loomisest ülejäävate kangajääkide hulk miinimumini. Rakendatavate meetodite osas jõudis autor järeldusele, et ettevõte parim võimalus oma tekstiilijäätmetele rakendus leida on luua ise vastavaid jäätmete ärakasutamise võimalusi töötubade, uute tootegruppide ning koostöövormide abil ning anda oma ülejäävaid tekstiilijäätmeid kas ümbertöötlemiseks kiu tasandil, kui selline võimalus kättesaadavamaks muutub, pakendite tootmiseks, teistele ettevõtetele oma toodangu loomisel või koolidele käsitöö tundide tarbeks. Parimate kliendisuhete loomiseks tuleb kujundada konkreetne kliendibaas, mis võimaldaks efektiivseimalt kaardistada klientide vajadusi, sealhulgas pakkuda ringmajanduslike nõuete täitmise eesmärgil taaskasutamise, parandamise ja ümberkujundamise võimalusi. Jätkusuutlikkusele ülemineku osade aspektide osas on väljavaade positiivne ning rakendusvõimalused olemas, samas kui ulatuslikuma paradigma muutmine ja seadusandlikul tasandil tootjate vastutama panemine käesoleva ajahetke valguses pigem negatiivse ning ettevõtlust pärssiva mõjuga. Lisaks puudub ka majanduslik analüüs, mis annaks ülevaate, milliste lisakuludega tuleb ettevõtetel ringmajanduslikule mudelile üleminekul arvestada.

The previous and current use of resources has caused significant pollution and deterioration of the environment worldwide. Significant efforts need to be made throughout the entire value chain to ensure that waste generation is not dependent on economic growth. Textile waste includes both clothing and textile waste from industry and households. The fast fashion trend is spreading around the world, where clothing is worn for a shorter period of time and this phenomenon is directly related to overproduction and overconsumption. To counter overconsumption and the resulting climate problems and resource depletion, it is necessary to abandon the “take, consume, and dispose of” mentality throughout the entire life cycle. In recent years, substantial steps have been taken in the European Union to promote the circular economy. An approach has been agreed upon, strategies, action plans and visions have been created and goals have been set on how to promote recycling and reuse, as well as repair, reproduction and sharing. The topic of this thesis is the implementation of sustainable circular economy strategy on the basis of Zack Marques OÜ. The company primarily focuses on the design and production of women's clothing and will need to adapt to new EU circular economy sustainability requirements and manufacturer responsibility regulations in 2025. The aim of the thesis is to assess and analyze the requirements arising from the European Union’s sustainable circular economy strategies and their implementation possibilities for the small business Zack Marques OÜ. Based on Zack Marques OÜ’s operations, objectives, product policy and operating principles, the author evaluates to what extent the company already implements circular economy measures and how the company could more effectively implement its sustainability principles. The author has concluded that the stated goal in the thesis was partially achieved, specifically regarding strategies for using pre-production textile waste and implementing recycling options. However, there are still requirements that lack clear implementation guidelines, causing uncertainty for the company’s representative and raising issues that need to be addressed at the legislative level. In particular, the bottlenecks concern the regulation of consumer responsibility and the company's ability to be responsible for consumers' obligation to return products. In order to control the creation of textile waste, the company's operating principles are aimed at assessing demand and avoiding mass production. Additionally, the company uses fabrics to their maximum potential when constructing their products, with the aim of minimizing fabric waste leftovers. In terms of applied methods, the author came to the conclusion that the best way for a company to handle its textile waste is to create its own appropriate waste utilization options through workshops, new product groups and forms of cooperation or to give textile waste either for reprocessing at the fiber level, if such an option becomes more available, for the production of packaging, to other companies when creating their own products, or to schools for handicraft lessons. By creating good customer relationships, the company needs to develop a specific customer base that enables them to effectively map customer needs, including offering recycling, repairing and repurposing options. The prospect for the transition to sustainability in terms of some aspects is positive and implementation possibilities are available, while a more extensive paradigm shift and putting producers responsible at the legislative level are rather negative and hinder entrepreneurship in the current situation. In addition, there are no economic analysis or financial reports, which would give an overview of the costs associated with the transition to a circular economy.