Andmepõhine lähenemine raudteetaristu arendamise perspektiivide analüüsimisel

Lõputöö „Andmepõhine lähenemine raudteetaristu arendamise perspektiivide analüüsimisel“ keskendus Rail Baltica ja olemasoleva 1520 mm raudteevõrgu analüüsile, tuginedes küsitluses osalejate ootustele ja veendumustele. Töö teoreetilises osas anti ülevaade Rail Baltica ja olemasoleva raudteevõrgu marsruutidest, investeeringutest ning rahulolu uuringutest. Uuringus kasutati kvantitatiivset meetodit ehk küsitlust, mille käigus jaotati väited kolme kategooriasse: majanduslikud aspektid, kiirus ja ühenduvus ning keskkonnamõjud. Andmete analüüsimiseks rakendati klasteranalüüsi ja koostati radardiagrammid tulemuste visualiseerimiseks. Analüüsi põhjal selgusid seosed vastajate sissetuleku ja haridustaseme ning nende toetuse vahel Rail Baltica või olemasoleva võrgu suhtes. Küsitluse tulemused näitavad, et kõrgema haridustaseme ja suurema sissetulekuga inimesed eelistavad pigem olemasoleva raudtee moderniseerimist. Seevastu nooremad madalama sissetulekuga vastajad toetavad Rail Baltica projekti arendamist. Lisaks tuli eraldi välja neutraalne vastajate grupp, kelle seisukohtadele võisid kaasa aidata vähene huvi antud teema vastu või raudteetranspordi mittekasutamine. Sellest lähtuvalt pakuti välja võimalikud tegevused mõlema taristu maine parandamiseks, kas siis uute teenuste või avaliku informeerimise näol. Lõputöö tulemused kinnitavad, et raudteeinfrastruktuuri moderniseerimine, mis arvestab erinevate sihtgruppide vajadusi, aitab tõsta kasutajate rahulolu ja suurendada raudteetranspordi konkurentsivõimet. Lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete ühendamine koos kulutõhususe arvestamisega võimaldab ressursse optimaalselt kasutada ja seatud eesmärke saavutada. Töö pakub olulist sisendit raudteetaristu planeerimise ja arendamise edasisteks otsusteks. Kuigi kulude hindamine ei olnud selle lõputöö fookuses, osutus see paljulubavaks valdkonnaks, mida võiks edasi uurida magistriõppes.

The thesis “A Data-Driven Approach to Analyzing the Development Perspectives of Railway Infrastructure” focused on analyzing Rail Baltica and the existing 1520 mm railway network, based on the expectations and beliefs of survey participants. The theoretical part provided an overview of the routes, investments, and satisfaction studies related to Rail Baltica and the existing railway network. A quantitative survey method was used in the study, categorizing statements into three groups: economic aspects, speed and connectivity, and environmental impacts. Cluster analysis and radar charts were applied to visualize the results and enable deeper data interpretation. The analysis revealed correlations between respondents’ income and education levels and their support for Rail Baltica or the existing railway network. The survey results indicated that individuals with higher education and income levels tended to favor modernizing the existing railway, while younger respondents with lower incomes supported of developing the Rail Baltica project more. Additionally, a neutral group emerged, likely characterized by a lack of interest in the topic or non-use of railway transport. Based on these findings, possible measures were proposed to improve the reputation of both infrastructures, either through new services or public awareness initiatives. The thesis results confirm that modernizing railway infrastructure, while considering the needs of different target groups, can enhance user satisfaction and increase rail transport's competitiveness. Combining short-term and long-term measures with cost-efficiency considerations allows for optimal resource utilization and achieving set goals. The thesis provides valuable input for future railway infrastructure planning and development decisions. Although cost evaluation was not the focus of this thesis, it emerged as a promising area for further research in master’s studies.